Politiseeritud Eesti Posti ette valiti ametnik

18. september 2006, 13:13

Reedel Eesti Posti juhiks valitud staažika
ametniku Hans Teivi hinnangul tuleb riigifirmades teha poliitilisi ja
majanduslikult vähem põhjendatud otsuseid. Postifirma liigse politiseerituse
tõttu loobus ametist senine juht Peeter Raudsepp.

Eesti Posti praegune juht Peeter Raudsepp otsustas lahkuda, sest ettevõtte juhtimine on ülepolitiseeritud.

Teiv sõnas, et poliitilisus Eesti Postis pani tedagi alguses mõtlema. "Samas ma olen olnud riigifirma Saarte Liinid nõukogus, ma tean, kuidas käib riigifirmade juhtimine," ütles ta. "Sageli selliseid firmasid juhtides tulebki teha pigem poliitilisi ja võib-olla majanduslikult vähem põhjendatud otsuseid." Teiv ise ühtegi erakonda ei kuulu.

Kolm aastat tagasi tahtis Eesti Posti juhiks saada üle 50 inimese, seekord aga vaid 12. Teiseks ametiajaks kandideerimise avaldust ei kirjutanud ka kolm aastat tagasi suure konkursi tulemusel valitud Peeter Raudsepp. "Juba kevadel otsustasin, et ei kandideeri uuesti, see on täiesti kaalutletud otsus, ei midagi emotsionaalset," ütles ta. "Edaspidi soovin end siduda äriga, kus ei ole poliitilisi mõjusid."

Raudsepp ei nõustunud kommenteerima, kuidas ja millised "poliitilised mõjud" häirisid teda postiettevõtte tegevjuhi töös, kuid viitas, et ajakirjanduses on piisavalt kirjutatud Eesti Posti poliitilisusest. "Ega ma väga täpselt veel ei tea, mida ma Eesti Posti juhtimisest saadud kogemusega üldse peale hakkan," lisas ta.

Eesti Posti nõukogu esimees Jüri Ehasalu ütles, et tema Raudsepa väljaütlemisi kommenteerima ei hakka. "Ma ei pea sobivaks neid avaldusi kommenteerida," sõnas ta.

Eesti Posti uus juht Hans Teiv peab poliitikute sekkumist riigifirma juhtimisse normaalseks.
Rõiva- ja tekstiililiidu juht, pika suurettevõtete juhtimise kogemusega Meelis Virkebau ütles, et tema riigiettevõtete juhiks enam ei kandideeri. "Eelmine kord, jah, kandideerisin Eesti Posti juhiks," ütles ta. "Nüüd enam mitte, riigiettevõtted on liiga poliitilised."

Hans Teiv oli kuni juuli lõpuni Saare maavanema kohusetäitja. Lisaks temale valiti reedel Eesti Posti teiseks juhatuse liikmeks ASi Viljandi Aken ja Uks senine osakonnajuhataja Aavo Kärmas.

Uute juhtide valimise hääletus oli postifirma nõukogus salajane ning kui palju hääli Teiv ja Kärmas nõukogu liikmetelt said, seda Ehasalu avaldada ei soovinud.

Teiv sõnas, et Eesti Post on majanduslikus mõttes tugev ettevõte ning potentsiaali on firmal tohutult. "Näiteks IT-lahenduste kaudu saaks ettevõte luua uusi tooteid ja niimoodi võita uusi turge," ütles ta. Teivi ametipalk on 55 000 krooni kuus, mis on Raudsepa omast 4500 krooni väiksem.

Eelmine kord jah kandideerisin Eesti Posti juhiks. Nüüd enam mitte, riigiettevõtted on liiga poliitilised.
Meelis Virkebau, rõiva- ja tekstiililiidu juht Uus Eesti Posti juht püstitas ilmselt Eesti rekordi maavanema kohusetäitjaks nimetamiste arvuga. Regionaalminister Jaan Õunapuu tegi kolme aastaga 14 käskkirja Teivi mandaadi pikendamiseks, iga kord kolmeks kuuks. Põhjuseks see, et koalitsioonipartnerid Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit ei leidnud kõiki osapooli rahuldavat Saare maavanemat.

Teiv ja Kärmas asuvad ametisse oktoobri lõpus, kui lõppevad Peeter Raudsepa ja teise Eesti Posti juhatuse liikme Kalle Tarieni lepingud.

Erastamine päästab poliitilisest tõmblemisest
Reedel rahuldas nõukogu ka kolmanda juhatuse liikme Leon Jankelevitši lahkumisavalduse. Jankelevitš esitas avalduse juba augustis. Ta oli Eesti Postis töötanud veidi enam kui kaks aastat, vastutades finantsvaldkonna eest. Kolmanda juhatuse liikme ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja konkurss.

Eesti Posti saatnud mitmed skandaalid
Suurtest riigifirmadest on Eesti Post viimastel aastatel paistnud silma mitmete skandaalidega.

Mõni nädal tagasi tuli avalikuks juhtum, kuidas Eesti Posti nõukogu teadmisel ja juhtimisel müüdi Merko Ehitusele juriidiliselt korrektselt, kuid poolmuidu hinnaline maatükk Tallinna südalinnas Postimaja kõrval.

Tegemist on tehinguga, mille peatamist taotles Eesti Posti praegune juhtkond ettevõtte poliitikutest koosnevalt nõukogult põhjendusel, et tehing on riigifirmale kahjulik ning toob kahju 12 miljonit krooni.

Loomulikult ei jõudnud tegevjuhtkonna appikarje kuskile, sest juriidiliselt oli kõik korrektne.

Tänaseks on maatükk juba edasi müüdud Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse firmale ja sellele kerkib hotell. Maatükile on seatud Hansapanga kasuks 322 miljoni kroonine hüpoteek, Eesti Post seevastu sai kaks aastat tagasi seda maatükki Merko Ehitusele müües 13 miljonit krooni.

Erakondlastest sõpru-tuttavaid aitab Eesti Posti nõukogu ikka hädast välja. Nii võib Eesti Posti nõukogu liikmele ja Viljandis asuva postimüügifirma ASi Anttila juhile Tauno Tuulale olla ajutise, kuid piisavalt soliidse töökoha eest tänulik reformierakondlane, nüüdne Viljandi linnapea Peep Aru. Nimelt oli Riigikogu liige Aru pärast napsitamisest tingitud skandaali Tallinnas sunnitud mõnda aega madalat profiili hoidma ja end Riigikogust taandama.

Eesti Posti kõrgeks ametnikuks sai Aru konkursita, sest konkursi kaudu ei olevat leitud säärase juhtimiskogemusega meest nagu Aru.

Läbi aegade on Eesti Posti saatnud rahalaristaja kuulsus. Suured hüvitised, preemiad, hiiglaslikud mobiiltelefoniarved ja võimsad maasturid on teemad, millega seoses Eesti Post on sattunud ajakirjandusse.

Mõned näited. Ettevõtte eelmine juht, Keskerakonnaga seostatud ja tollal keskerakondliku majandusministri Liina Tõnissoni protežee Alo Streimann jõudis ametis olla vaid kaks kuud, kui juba laekus tema arvele tehtud tubli töö eest preemiaks 117 600 krooni ehk kaks kuupalka. Üheksa kuud pärast Streimanni juhatuse liikmeks panemist oli postifirma poliitiline nõukogu juba valmis kulutama 352 800 krooni, et mehest vabaneda.

Streimann jõudis veel silma paista sellega, et lobises mõnel kuul paarikümne tuhande krooni eest mobiiltelefoniga (Eesti Posti kulul mõistagi), ostis ettevõtte juhtkonnale 10 Suzuki Vitara maasturit ja 30 võimast neljarattaveoga Fordi pikapit.

Eesti Posti Streimanni käe all kahjumisse vajumast hoidis vaid ettevõtte erakorraline kasum.

Hans Teiv
sündinud 30.03.1960

Haridus
1978-1983 Eesti Põllumajandus-akadeemia, mehaanikainsener
1994-1995 EBS (MBA, I ja II semester)
valdab inglise keelt kõrg-, vene keelt kesk- ja soome ning rootsi keelt algtasemel
Ametikäik
1983-1989 Saaremaa Agrotööstuskoondise peainsener
1989-1994 Valjala Söödatehase juhataja
1994-2003 Saare maavalitsuse majandusosakonna juhataja
2003-2006 juuli Saare maavanema kohusetäitja
Läänemere saarte koostööorganisatsiooni B7 juhtkomitee liige
Eesti väikesaarte komisjoni liige
Saaremaa ettevõtluskeskuse nõukogu esimees
Rotary klubi liige
Harrastused: tennis, kalastamine, võrkpall (võrkpallitreeneri tunnistus)
Allikas: siseministeerium, Äripäev

Eesti Posti nõukogus Reformierakonna ja keskerakonna liikmed
Jüri Ehasalu, Eesti Posti nõugkogu esimees, Maalehe nõukogu esimees
Lemmi Oro, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja
Edvard Saarmaa, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja
Toomas Leito, Ajalehtede Liidu tegevdirektor
Elmar Sepp, Tallinna linnavolikogu aseesimees ja Keskerakonna fraktsiooni esimees
Kristiina Ojuland, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
Tauno Tuula, Anttila postimüügikaubamaja juht, Reformierakonna liige
Allikas: Äripäev


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. September 2006, 13:13
Otsi:

Ava täpsem otsing