Notari sissetulek avalikuks

ÄP 19. september 2006, 00:00

Äripäev on seisukohal, et notarite sissetulekud tuleb avalikustada.

Ehkki notariamet kuulub nn vabade elukutsete hulka, on notarid seaduse silmis ametiisikud. Inimesed peavad neid ka tegelikult riigiametnikeks, kellega pealegi puutavad nad ilmselt oma elus kõige sagedamini kokku.

Kõikvõimalike dokumentide tõendamine ja kinnitamine - volitused, pärandiasjad, laenulepingud, eluaseme kinnistamine jne - käib notarite kaudu. Selleks kohustab riik oma elanikke terve rea seadustega. (Valikuvõimalus puudub; teisalt on see inimeste endi huvides, kuna aitab vältida pettusi.) Kõigi nende toimingute eest tuleb ka maksta.

Riik on seega loonud ameti, millele on seadustega garanteerinud lõppematul hulgal tööd ning pideva sissetuleku. Seejuures on riik määranud ka tasu piirid toimingute eest, mis välistab vaba konkurentsi notarite vahel.

Notaritasu suuruse üle on käinud pidevad vaidlused - teenuse tarbija jaoks on need liiga kallid, notarid aga õigustavad tasumäärasid.

Näiteks eluaseme soetamiseks laenu võtmisel tuleb inimesel arvestada vähemalt eluaseme hinnast protsendi võrra suurema laenusumma võtmisega ehk siis miljonilise väärtusega (lihtsuse mõttes) eluaseme puhul ca 10 000 krooni enam, sest vähemalt nii palju lähevad maksma ostutehinguga kaasnevad notaritoimingud pluss riigilõivud.

Notarid peavad aga oma töö eest saadavate tasudega ülal pidama bürood - maksma inimestele palka, ruumide eest renti, tasuma kommunaalteenuste eest, tehingupoolte taustauuringute jpm eest ning ka ise elama.

Seega on arvamuste lahkuminek mõistetav. Samas pole võimalik hinnata, kas tasumäärad on põhjendatud, sest puudub ülevaade sissetulekutest.

Notaritasud sõltuvad tehingute väärtusest. Selle aasta alusest hakkasid kehtima varasemast viiendiku võrra väiksemad tasumäärad. Samas hakati vastavat seadusemuudatust valmistama ette ligi kaks aastat tagasi ning kinnisvara hinnad on selle ajaga võrreldes mitu korda tõusnud. Tehingu keskmine väärtus oli mullu 850 000 krooni. Näiteks tänavu teises kvartalist ulatus see aga juba 1,27 miljonini, Tallinnas koguni 1,81 miljonini.

Suurenenud on kinnisvaratehingute hulk. Statistikaameti andmeil tõestati mullu 63 000 tehingut, mis on ligi viiendiku võrra enam kui üle-eelmisel aastal. Tänavu teises kvartalis tehti 15 363

kinnisvaratehingut. Pooled tehingud tehakse Tallinnas, kus ka kinnisvarahinnad on kõrgemad kui mujal.

Notaritasu seadus ei räägi midagi tüüptehinguist ja -lepinguist, mis levivad tänu hoogsale kortermajade ehitamisele ja neis korterite müügile - ehk siis ei ole notareil vaja iga üksiku tehingu puhul müüja või kinnisvaraarendaja tausta eraldi uurida, piisab ühest korrast mitmekümne lepingu puhul. Notarid võtavad aga tasu täie rauaga.

Korruptsioonivastase seaduse järgi tulnuks notaritel kui ametiisikutel juba mullu 1. aprillist oma sissetulekud avalikustada. Ometi ei pandud notari palgaandmete kohustust siis ei justiitsministeeriumile ega notaritele. Notarite lobby oli väga tulemuslik. See aga jätab omakorda õhku kahtluse, et arvamus, nagu oleks riik notarid üle kullanud, ei ole tekkinud tühjalt kohalt. Võtame spekulatsioonidelt aluse - teeme notarite sissetulekud avalikuks.

Läbipaistvus on vajalik ka seetõttu, et notaritele on kavas anda veel ülesandeid - kõik ettevõtte asutamisega seotud toimingud, et ettevõtja saaks ühe käiguga notari juurde kõik asjad aetud, nagu kirjutas justiitsministeeriumi kantsler Urmas Volens (ÄP, 28.06.).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:16
Otsi:

Ava täpsem otsing