Notarid teenivad kuus sadu tuhandeid

1999. aastal ütles tollane Notarite Koja esimees Mati Allik notari ligikaudseks keskmiseks palgaks 17 000 krooni. Selle ajaga on kinnisvaratehingute hind tõusnud aga üle kümne korra, mis on avaldanud märgatavat mõju ka notarite sissetulekule. Praegu, isegi pärast notaritasude kuni 20protsendilist vähendamist tänavu jaanuaris, on Tartus tegutseva Mati Alliku sissetulek kasvanud ligikaudu neli korda ehk ta teenib iga kuu umbes 70 000 krooni.

Võttes aluseks notarite ja justiitsministeeriumi hinnangud ja statistikaameti kinnisvaratehingute arvu ja mahu, tuleb notari igakuiseks käibeks üldjoontes 600 000-1 000 000 krooni. Notarite Koja hinnangul võib selline arvutus käibe leidmiseks olla võimalik, ent saadud käive ei ole keskmine.

Üks notar pakkus anonüümseks jäämise võimalusel välja rusikareegli, mille järgi läheb notari käibest 60 protsenti büroo ülalpidamiseks, töötajate palkadeks ning maksudeks. Ülejäänud 40 protsenti on tulu. Tema raamatupidamise järgi on 60 protsendi sees kõik kulud ja maksud peale selle, mis oma tarbimisse võetakse, nii et 40 protsendi oma tarbeks võetu pealt tuleb tulumaksu ka maksta (samas võib osa väljaminekutest sarnaselt FIEdega kuludesse kirjutada - toim.).

See tähendab, et keskmise Tallinna notari igakuine tulu küündib 240 000-400 000 kroonini.

"Paratamatult on notarite palgad tõusnud, kuna kinnisvaratehingute väärtus (millest sõltub erinevate hinnangute järgi 50-75% notarite käibest - toim.) on hüppeliselt tõusnud," nentis Allik, keda võib Tartu-Viljandi kandis näha vuhamas ka nn beebi-Hummeriga (Hummer H3).

Heast elujärjest pajatab ka Tallinna notar Aivar Mesikäpp. "Kes südamega töötab, julgeb ka vastutada," kommenteeris Mesikäpp, kes eristub teistest notaritest 85hektarilise maalahmakaga Võrumaal Meremäe vallas ja ligi 20hektarilise maaga Harjumaal Kose vallas. Neile lisanduvad veel maja Tiskres ja korter Tallinnas.

Kuna notar vastutab tehingu kinnitamisel kogu oma varaga, on nii Mesikäpp kui ka Allik end kõige hullema vastu kindlustanud. Mesikäpa sõnul kindlustavad notarid end keskmiselt kümmekonna miljoni peale.Siiski võib notar halvimal juhul kaotada õiguse selles ametis töötada.

Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu andmetel on notarite käibed Tallinnas mitu korda kasvanud. On notareid, kes saavad enda klientideks suurpangad, samas teised tegelevad üksnes tavapäraste klientidega. Seetõttu on Tallinnas notareid, kes teenivad märgatavalt üle 100 000 krooni, ja teisi, kes sinnamaani ei küündi, kommenteeris Peep.

"70 000kroonine puhastulu on nii Tartus kui ka Pärnus selline üle keskmise hea notaritulu, väiksemates maakonnakeskustes on notari sissetulek aga kohtuniku palga suurune," rääkis Peep. Ta pääseb ligi notarite tehingute statistikale, mille järgi on võimalik ka käivet arvutada. Tegelik tulu jääb aga notarite endi teada, seda nad justiitsministeeriumile ei näita.

Majandustulemuste salastatuse põhjuseks võib pidada notarite praegust kahe staatuse vahel laveerimist. Notariaadiseaduse järgi on notar ühelt poolt justiitsministeeriumi määratav ametiisik, kes teeb toiminguid kindla notaritasu eest. Teisalt on notar aga ettevõtja, kes majandab end sarnaselt füüsilisest isikust ettevõtjaga.

"Arvan, et Riigikogu peaks seadust muutma, nii et notarite majanduslike huvide deklaratsioonide numbrid või siis vähemalt statistika tulu suuruse kohta oleks avalik," kommenteeris Riigikogu liige Sven Sester. "Praegu ei ole Riigikogul millegi põhjal võimalik hinnata, kas seadusega kinnitatud tasumäärad on põhjendatud või mitte - võime ainult lakke vaadata ja oletada," lisas Sester.

Alliku sõnul ei tasuks notaritasusid enam vähendada, sest millalgi kinnisvarabuum vaibub nii ehk naa ja ükski poliitik ei tule välja sõnumiga tõsta notaritasusid.

Eestis on kinnisvaratehingute vormistamise kulud tegelikult väiksemad kui paljudes teistes lääneriikides. Maailmapanga raporti järgi tuleb Eestis kinnisvara ostes maksta tehingukuludeks 0,65 protsenti vara väärtusest, samas kui Lätis 2,1 protsenti ning Soomes 4 protsenti.

Notari juurde pole lihtne pääseda. Seda näitab kas või kõne vastselt notariametisse määratud Laura Sõmerile, kes algselt lubas lahkesti kokku saada, ent järgmisel päeval üle helistades ütles kohtumisest ära. "Te peate kohtumise eelnevalt Notarite Kojaga kooskõlastama, mina ei tohi notareid esindada." Pärast järjepidevat helistamist nii notaritele kui ka kojale ning e-kirjade saatmist tegi koda ettepaneku kohtuda Notarite Koja eestseisuse liikmete Mati Alliku, Anne Saaberi ning Tarvo Puriga. Intervjuu jaoks koostati presentatsioon ning räägiti notarite tööst.

2004. aasta 15. septembril Riigikogus arutlusele tulnud seadusemuudatus tahtis notarite palku avalikustada, sest sellel oli valitsuse hinnangul oluline roll korruptiivsete tegude ennetamisel ja tõkestamisel. Toona seisid notarid avalikustamisele tõsiselt vastu. Riigikogus jäi notarite tasu avalikustamine eelnõust välja.

Notarite Koja eestseisuse liikme Anne Saaberi kinnitusel on notarid ka praegu kindlalt seisukohal, et nende ametitegevusest laekuv tulu ei peaks arutlusel olnud seadusemuudatuse raames kuuluma avalikustamisele. "Olemuslikult ei kuulu me nende isikute hulka, keda seaduseelnõu sealkohal käsitles," väitis Saaber.

"Ilmselgelt tähtsustatakse üle notarite lobby, me oleme nii väikesed ning ainus võimalus midagi mõjutada on selgitada," kommenteeris Notarite Koja eestseisuse esimees Tiit Sepp.

Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep (kes toona seadusemuudatuse arutelus ei osalenud) pooldab notaritasude avalikustamist sellises vormis, et need on võrreldavad teiste ametnike palkadega.

Peebu sõnul kadus see punkt eelnõust, kuna notarid, kohtutäiturid ja teised, keda avalikustamine puudutas, osalesid Riigikogu põhiseaduskomisjonis, kus nad põhjendasid, miks ei tasu teenistust avalikustada.

Eestis tegutsev Soome ärimees Kalevi Lankinen on endiselt nördinud Eesti notarisüsteemi peale.

Aasta tagasi tahtis Lankinen Eesti Notariaati ning justiitsministeeriumi Euroopa Kohtusse kaevata. "Muidugi ajas tookord vihale, et on sellised seadused. Meil olid suured tehingud, mille peale läks palju raha," nentis Lankinen.

"Asi laabus nii, et notaritasusid lubati vähendada, mida nüüdseks on ka tehtud," selgitas mees. Tema arvates on tasud natuke normaliseerunud, kuid siiski liiga kõrged.

"Huvitav on aga see, et Notarite Koda oli väga aktiivne, kui neid eelnõusid tehti," ei olnud Lankinen nõus notarite põhjendusega, et nende kõrged tasud sõltuvad seadusest.

Lankinen vormistas eelmisel aastal notari juures suuremat sorti maa ostu-müügitehingu. Enne seda oli ta saatnud 20 notaribüroole kirja, kus palus notariaalse tehingu hinnapakkumist. Vastas üksnes viis bürood ning neistki vaid kaks pakkus ühesugust vormistamishinda - 100 400 krooni. Kõikides vastustes nenditi, et riik on notaritasud kehtestanud ning neil ei ole midagi teha.