Ainult kümnendik Forde müüakse tehasetellimusena

Info-Auto laopoliitika on kahe müüdava margi - Volvo ja Fordi - suhtes üldjoontes sarnane, aga leidub ka erinevusi.

Ford, mille ühikuline müügimaht on ca 6 korda suurem Volvost, on oluliselt laokesksem - 90% Fordidest müüakse nn pipeline'ilt, mis hõlmab sõiduki tootmis- ja logistilist protsessi tellimuse esitamisest kuni diileri müügisaali jõudmiseni ning üksnes kümnendik Forde valmistatakse täpselt kliendi maitse ja soovide järgi tehasetellimusena. Seda viimast juhul, kui autoostja on oma eelistustes vastava mudeli mootoritüübi, jõuülekande, varustuse, värvi ja polstrimaterjali osas kõigutamatu ja ükski automüüja poolt lattu tellitud sõiduk talle ühel või teisel põhjusel ei sobi. Kliendi tehasetellimusega käib paratamatult kaasas pikem ooteaeg ja ka väiksem paindlikkus hinna suhtes, sest sageli on laoautod tellitud spetsiaalselt müügikampaaniateks, millega käib kaasas tootjapoolne hinnatugi.

Enamasti on Fordi pipeline'il 3 kuu müügi jagu autosid - 450-500 masinat. Autode tellimise üksikasjad paneb paika ettevõtte eelarve, turundusplaan, müügistatistika ja autoturu ning laoseisu analüüs.

Lattu tellitavad sõidukid vastavad statistikapõhiselt enimnõutavatele kriteeriumidele. Kereversioonid, mootorid ja varustustasemed paneb üldjoontes paika müügistatistika ja aastatepikkune kogemus.

Oma osa Fordi laovaliku loomisel on aastaaegadel - talvisel ajal nõutakse rohkem esiklaasisoojendust, kevadel-suvel on kõva sõna kliimaseade ja valuveljed.

Tellitava valiku koostab igakuiselt mudelite lõikes müügijuht. Mootori-, varustustaseme-, värvi-, kere- ja sisuvalik ning üksikute lisavarustuste elementide lisamine otsustatakse kollektiivselt müügimeeste abiga.

Näiteks on levinum, nn kindla peale minek Fordil universaalkerega või viieukseline 1,6-liitrise mootori ja manuaalkastiga Trend-varustuses, suitsetajapaketi ja esiklaasisoojendusega Focus või sedaankerega 1,8-liitrine Ambiente-varustuses Mondeo. Värvivalikus juhib Fordil esikolmikut hõbemetallik ja selle eri variatsioonid (26%), talle järgnevad tihedalt sinised toonid (25%) ja punane (14%). Kõige haruldasemad on mustad Fordid, alla 2%.

Loomulikult on kindla-peale-minevate autode kõrval laos ka sõidukeid, mis Harju keskmisest ühele või teisele poole jäävad, kuid üldiselt jäädakse valiku koostamisel pigem konservatiivseks ja väga erilisi autosid üldjuhul lattu ei tellita. Lõppude lõpuks sööb iga kuudeks lattu repetama jääv masin kapitali, mille ringlusest kõrvalejäämine mõjutab kokkuvõttes kasuminumbreid. Tõsi, ei ole veel ükski auto laoplatsilt või müügisaalist otse Kuusankoski metallihundi hammaste vahel oma lõppu leidnud, igaühe jaoks on kuskil ostja. Isegi siis, kui ta nii alles 2-3 aasta pärast välja ilmub.

Volvo ostja pole päris tavapärane kalli auto ostja, kes võtab kalleima masina, koos januseima mootoriga.

Volvosid on laos üldjuhul kuu-pooleteise müügi jagu. Kallima ja eksklusiivsema sõiduki ostjad tahavad rohkem ja põhjalikumalt valida ning auto oma isikliku maitse kohaselt kokku seada.

Ka ei ole uue Volvo "statistiliselt keskmisel ostjal" sellist kiiret taga nagu odavama hinnaklassi sõiduki kliendil ja paar-kolm kuud tehasetellimusena valmiva sõiduki ootamine ei tundu ülemäära närvesööv.

Kehtib pigem põhimõte: kui juba uus Volvo, siis täpselt niisugune, nagu ise soovinud olen. Suhe laoautode ja tehasetellimuste vahel on viimase aasta jooksul Volvol enam-vähem fifty-fifty.

Mootor on üks enim auto hinda mõjutav osa ja paraku väiksema kütusekuluga diiselmootorid on soetushinnalt üksjagu kallimad kui bensiinitoitelised jõuallikad. Ehk siis - valik jääb bensiinimootorite kasuks, S40 ja V50 puhul peaasjalikult 1,8-liitrine, S60 ja V70 saavad 2,4-liitrise.

Aga omad erandid on Volvol siinkohal täitsa olemas - nimelt algavad kahe müüdavaima mudeli, XC70 ja XC90, bensiini- ja diiselmootoritega versioonide hinnad samalt tasemelt.

See näitab suurepäraselt ära, et üldine arusaam "jõudsin kalli auto soetada, jõuan ka kütust osta niipalju kui tarvis" Volvo-inimeste puhul teiseneb: "Jõudsin kalli auto soetada, jõuan ka kuludel silma peal hoida." Pea 75% XCdest müdistab kapoti all diisel.

Värvivalikus on Volvo kliendid mõnevõrra ebakonventsionaalsemad, mistõttu traditsiooniliste heledate metallikute ja musta kõrvale julgeme lattu tellida ka reipamaid toone. Sisepolstrite valik on Volvol väga lai.

Siingi saab määravaks konkreetne mudel - väiksemad Volvod, mis lattu peaasjalikult Kinetic või kraad kangema Momentum-varustusega tellitakse, on valdavalt kombineeritud nahk-tekstiil sisuga. Suuremad Volvod, mis tavaliselt "kõige-kõige" Summum-varustusega lattu võetakse, on loomulikult täisnahkistmetega.

Tundub, et Eesti autoostjal aastaid juurdunud põhimõte - "võtame ikka musta sisu, siis ei määri kartulivõtu-riietega ära" on kiiresti muutunud ja populaarsuse vaekauss on kaldunud heledate sisutoonide poole.

Tänasel päeval ei sünni pea ainsatki Volvo laoautot nõudluse vähesuse tõttu tumedat tooni interjööriga.

Volvo puhul on aastaaegade vaheldumine samuti olulisel kohal lao loomisel - talvisel ajal lähevad menukamalt nelikveolised XC70 ja XC90, soe aeg tõstab nõudlust väiksemate Volvode - S40, V50 ja S60 - järele.

Autor: Tiit Lillipuu