Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksusüsteem soosib börsile investeerimist firma alt

Lauri Matsulevitsh 20. september 2006, 00:00

"Kõik, kes natukenegi rohkem raha liigutada tahavad, ei jäta ometi makse optimeerimata," seletas väikest erainvestorite arvu SEB Ühispanga maakler Peeter Koppel.

Tema hinnangul ei ole tegemist statistika moonutusega. "Sellises maksukeskkonnas, kus me praegu oleme, on see loogiline. Kes teevad tehinguid juba natukenegi suuremate summadega ja tahavad tihedamini kaubelda, need enamasti oma nime all börsitehinguid ei tee."

Hansabank Marketsi maakler Raido Lillemets tõdes, et just viimasel paaril aastal on eraisikutest börsiinvestorid üha rohkem hakanud firmadesse liikuma.

"Trend on see, et inimesed, kes varem investeerisid eraisikutena, on nüüd endale investeerimiskeha tekitanud," lausus ta. Kui firma jätab aktsiatega kaubeldes teenitud kasumi välja võtmata, ei ole tarvis tulumaksu maksta ning kasumi edasi investeerimine on seetõttu hõlpsam.

Ka Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson kinnitas, et firmade eelistamine investeerimisel mõjutab ka statistikat.

"Kõik osaühingud ja aktsiaseltsid loetakse olenemata nende omanike arvust äriühinguteks, mitte eraisikuteks. Selle tendentsiga on statistika tõlgendamisel oluline arvestada," lausus ta.

Samas tuletas Johanson meelde, et eraisikute börsiinvesteeringute statistikast jääb välja fondidesse investeeritud raha, mis on viimasel ajal ka eestlaste seas kõvasti populaarsust kogunud.

"Hinnanguliselt võiks nendes riikides, kus on pikemaajalised investeerimistraditsioonid, jõukam elukeskkond ning rohkem raha, börsile investeeritud rahast ligikaudu 20% tulla erainvestoritelt," lausus Johanson.

Investorite struktuuri läbilõige võib anda vihjeid ka aktsiate kaubeldavuse kohta. "Kauplemist on kindlasti rohkem nende ettevõtetega, kus väikeinvestorite käes olevate aktsiate arv on suurem," tähendas Koppel, lisades, et rahalist käivet tehakse siiski nende aktsiatega, mida on rohkem institutsionaalsete investorite omanduses.

Kõige enam on erainvestorite käes Harju Elektri aktsiaid. Seda suuresti tänu asjaolule, et mitmed juhtkonna ja nõukogu liikmed ning firma asutajad omavad aktsiaid otse oma konto alt, mitte holding-firma kaudu.

Kõige vähem on eraisikute käes Eesti Telekomi aktsiaid - kõigest 1,63% kõigist aktsiatest.

Eesti investoritele kuulub Tallinna börsi firmadest veidi alla poole. Eelmise aasta algul enne Hansapanga börsilt minekut valitsesid siin rootslased, kelle käes oli 54% börsifirmade aktsiatest. Nüüd on Rootsi investorite osakaal kukkunud veerandini ning seegi on kontsentreerunud üksikutesse ettevõtetesse.

9 miljardit krooni ehk ligi viiendik Tallinna börsi 50 miljardi kroonisest turuväärtusest kuulub Eesti Telekomi suuromanikule TeliaSonerale. AutoLivile kuulub 512 miljonit krooni eest Norma aktsiaid. Mõlemaid on peetud võimalikeks börsilt lahkujateks. Seega kui TeliaSoneral peaks õnnestuma Telekom börsilt minema viia, väheneks rootslaste osalus veelgi.

Eesti kapitali osalus on kõige suurem Eesti Ehituses ning PTA Grupis, vastavalt 83 ja 77 protsenti. Kõige väiksem, 11,4 protsenti, on eestlaste osalus Saku Õlletehases. Enamiku börsiettevõtete puhul on eestlaste osalus üle poole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing