Pigem näha ette suuremaid kulusid kui pärast nutta

ÄP 20. september 2006, 00:00

Äripäeva meelest tuleks ettevõtjal olla kulude prognoosimisel pigem optimistlikum, st prognoosida neid "väikese varuga", aga kulutamisel olla nii konservatiivne kui ettevõtte huvid võimaldavad.

Eelarve koostamise juures on äärmiselt oluline võimalikult täpne kulude prognoos - mida reaalilähedasem see on, seda vähem ebameeldivusi ootab ettevõtjat tulevikus ning seda hõlpsam on tal ettevõtet majandada.

Sada protsenti läheb prognoos täppi harva, väiksemaid kõikumisi annab töö käigus joonde ajada. Aga näiteks palgakulude liiga ettevaatlik prognoos võib teha ettevõtjale karuteene, eriti hoogsa majanduskasvu ning suureneva välissurve ajal. Palgakulud võivad väljuda ettevõtja kontrolli alt ning selleks, et vältida nende üle pea kasvamist ning muuks otstarbeks mõeldud käibevahendite käikulaskmist probleemi lahendamiseks, võib ettevõtja seista silmitsi vajadusega kas vähendada töötajate arvu või tootmist. Mõlemad on tihedas konkurentsis halvad variandid.

Aga ei tasu minna oma prognoosidega ka utoopiavaldkonda ? la Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare mõttevälgatus, et nelja aasta pärast võiks keskmine palk ulatuda 25 000 kroonini.

Äripäev küsis konverentsi Äriplaan 2007 ette valmistades 318 ettevõtjalt, millisena prognoosivad nemad järgmise aasta palgakulude ning käibe kasvu. 20 ettevõtjat julgesid pakkuda, et palgakulud kasvavad enam kui viiendiku võrra. 81 ettevõtja meelest kasvavad need 11-20 protsenti. Võib eeldada, et nemad valmistuvad oma tuleva aasta eelarvetes ootamatusteks hästi ette.

Kolmandiku küsitletute meelest kasvavad palgad järgmisel aastal kuni kümnendiku. 19 ettevõtjat ei näe aga üldse palgakulude kasvu ette. Viimased võivad tuleval aastal ühel hetkel avastada, et suurem osa töötajaid on lahkunud või lahkumas.

Neil ettevõtjail tuleks oma tuleva aasta prognoosid üle vaadata ning eelarvet tehes pigem arvestada kulusid optimistlikumalt kui selgeid riske eirata - palgad kasvavad rekordkiirusega ning ei keskpank, kommertspankade analüütikud ega rahandusministeerium ei näe lähiajal ette kasvu pidurdumist.

Rahandusministeerium prognoosib tuleva aasta keskmiseks palgaks 10 000 krooni, ent 10 000 piiri ületas palk juba juunikuus ning teise kvartali keskmiseks tuli üle 9500 krooni - kasv mullusega võrreldes rekordilised 15 protsenti. Äripäeva meelest tuleks ka tuleval aastal arvestada umbes samasuguse keskmise kasvuga.

Riske lisab see, et Eestist lahkub odavam tööjõud, seega ootavad suuremad raskused ettevõtjaid, kelle äri põhineb odaval tööjõul. Näiteks hotellid ja restoranid, kus keskmine palk ulatub vaid 63%ni riigi keskmisest.

Peeter Võrk PW Partnersist on viidanud seaduspärale, et tegelik palgakasv tuleb umbes kaks korda suurem kui ettevõtjad keskmiselt prognoosivad. Nii võib see ka praegu olla. Arvame ka, et toimetusele saadetud vastused ei kajasta sada protsenti seda, mida ettevõtjad tegelikult arvavad. Avalikult väljaöeldud arvamustes on ettevõtjad sageli ettevaatlikumad, et mitte avada oma kaarte konkurentide ees, ning tulevikuplaanid teevad nad ikka oma kogemusest ning tervest mõistusest lähtudes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing