Savisaare arengufond eirab ettevõtjaid

Eelnõu järgi on Arengufondi eesmärk stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad saavutada majanduse kaasajastamist, ekspordi kasvu ning uute kõrgeltkvalifitseeritud töökohtade loomist. Samas pole eelnõus seitsmeliikmelise fondi nõukogusse kaasatud mitte ühtegi ettevõtjate esindajat, küll aga rahandus-, majandus- ja haridusminister ning üks avalik-õigusliku ülikooli rektor. "Sellepärast, et praegu eelnõusse kirja pandud nõukogu liikmed peaksid suutma ettevõtjate huve piisavalt hästi esindada ja hinnata," põhjendas Savisaar. "Vaadake kas või kolmele Riigikogu poolt esitatavale kandidaadile esitatavaid nõudeid," lisas ta.

Nimelt kinnitab ülejäänud kolm liiget majanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu viieks aastaks, neil peab olema akadeemiline kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus finantsanalüüsi- või investeerimisvaldkonnas või nendega seotud valdkondades.

Ajapuuduse tõttu napisõnaliseks jäänud Eesti Ehituse suuromaniku ja kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani arvates peaksid ettevõtjad olema fondi nõukogus kindlasti esindatud.

"Kindlasti peaks Arengufondi nõukogus olema esindatud ettevõtjate organisatsioonide esindajad nii kaubanduskojast kui ka Tööandjate Keskliidust," ütles ASi Standard omanik ja Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Savisaare sõnul kujutab Arengufond endast riiklikku tugisüsteemi, et ettevõtted suudaksid panustada rohkem arendustegevusse ja innovatsiooni. "Maailma mastaabis on Eesti ettevõtted kas väikesed, väga väikesed või heal juhul keskmise suurusega. Nii väikeste ettevõtete innovatsioonivõime on ilma riikliku tugisüsteemita halb," selgitas ta.

Selles valguses on Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni asepresidendi Marina Kaasi sõnul kummaline, et eelnõu väljatöötamisel pole nendega konsulteeritud. Kaas tõdes, et riskikapitali kaasamine on väikeettevõtluses probleemiks, kuid antud juhul kerkivad esile ka ohud. "Tuleb olla ettevaatlik, et Arengufondist ei kujuneks teadusasutuste finantseerimise allikas," ütles Kaas. Ta pidas oluliseks ettevõtjate kaasamist juhtimisse seadusega, sest nõukogu liikmete määramine majanduskomisjoni otsusega johtub poliitilistest kaalutlustest.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni sõnul arutas komisjon eelnõu põhjalikult ja muuseas vaieldi, kes peaks fondi juhtima: kas täidesaatva võimu esindajad või majandusstrateegid-visionäärid. "Ettevõtjate esindajate lisamises kaldusid seisukohad pigem üksmeelele, et siis võib minna oma erihuvide kaitsmisele palju auru. Aga otsuseid ei tehtud," lisas ta.

Arengufondi investeerimistegevuseks kuluks lähemal viiel aastal 500 miljonit krooni ehk 100 miljonit krooni aastas. Selleks loovutab riik fondile vähemalt 3 protsenti osalusest ASis Eesti Telekom ehk enam kui neli miljonit aktsiat umbes 500 miljoni krooni väärtuses. Investeerimistegevust hakatakse rahastama nii aktsiatelt saadavate dividendide kui aktsiate müügist saadud vahendite eest. Lisaks saab fond esimesel viiel aastal riigieelarvest tegevuskuludeks 20 miljonit krooni.

Eelnõu kirjeldab piisavalt täpselt, kuidas Arengufond luuakse ja kuhu ta investeerib. Sealt puudub täiesti, mis on Arengufondi strateegia ettevõtetest väljumisel (viie aasta möödudes) ning mis saab investeeringutest, mille äriplaan ei teostu esialgsel kujul või ebaõnnestub.

Võrreldes välisinvesteeringute mahu ning pankade poolt ettevõtetele antava laenukapitaliga on tegemist üsna väikese fondiga.

Kaasaegne osalusdemokraatia ja hea tava näevad muidugi ette, et majandusarengu edendamiseks loodava institutsiooni juhtimisse kaasatakse ka selle sihtgrupi - ettevõtjate esindajaid. Neid võiks nõukogus olla rohkemgi kui üks. Kas või juba maine pärast, muidu tembeldab ajakirjandus selle kohe poliitiliseks rahajagamiseks.