Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Digi-TV toob Starmanile käivet

Loodud ühisfirma aktsiatest kuulub Starmanile 66% ja riigi osalusega Levirale 34%. Mõlemad firmad paigutavad uue ettevõtte omakapitali vastavalt osalustele kokku 46 miljonit krooni. Eesti Digitaaltelevisiooni ASi eesmärk on saada kahe esimese tegutsemisaastaga vähemalt 50 000 klienti.

"Kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, võtsime endale ka kohustuse rajada 2012. aastaks kogu Eestit hõlmav digitaalvõrk. Oleme kohustust täitmas," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning lisas, et riigi huvi selles projektis on protsess lihtsalt käima lükata. "See, et ta läheb äriprojektiks, on loogiline," sõnas minister.

Ühisfirma annab riigile võimaluse projekti kulgu kontrollida. Eduka käivitumise korral ostab Starman lõpuks Levira osaluse välja. Selleks on kahe ettevõtte vahel sõlmitud optsioonileping, mille järgi optsiooni kasutamise lõpptähtaeg on 2010. aasta viimane päev. Kui praeguses ühisfirmas on Levira kohustuseks leviteenuse tagamine, siis pärast riigiosaluse ülevõtmist hakkab Starman Levirale telemastide kasutamise eest maksma.

"Praegu levib digitaalsignaal Tallinna ja Valgjärve teletorni ümbruses, järgmise aasta lõpuks on kaetud aga juba kogu Eesti," ütles Levira juhatuse esimees Mart Einpalu. Digitaalringhäälingu levialas elab praegu 63% Eesti peredest. Maapealse leviga digi-TV kasutamiseks ei ole klientidel vaja hankida uut antenni ega televiisorit, küll aga tuleb kas osta või rentida digiboks.

"Täna kaablid igale poole ei ulatu, sisuliselt on kaetud vaid pool Eestist. Digi-TV abil saame katta ka selle teise poole," selgitas Starmani tegevdirektor Peeter Kern, kelle sõnul peaksid esimesed 10 000 klienti uue kvaliteediga televisiooni nägema juba enne jõule.

Starmani digi-TV tootes on ette nähtud 18 tasulist ja 3 tasuta digitaalset kanalit, mille vaatamise eest tuleb kuus maksta 99 krooni. Sellele lisandub veel digiboksi rent 39 krooni kuus või selle ostmine umbes 2000 krooni eest. Uuest teenusest saadavaid käibenumbreid Kern ütlema ei soostunud.

"Konkreetseid prognoose ei saa öelda, aga seda on lihtne arvutada," vihjas ta Eesti Digitaaltelevisiooni ASi seatud eesmärkidele.

Loodetavad poolsada tuhat klienti peaksid Starmani käivet toote kuumaksudena aastas kasvatama ligi 60 miljoni krooni võrra, millele lisandub veel oluline summa digibokside rentimisest või müügist. Seega arvestades eelmisel ja sel aastal avaldatud tulemusi, peaks uus teenus kasvatama Starmani aastakäivet umbes kolmandiku võrra ja lisama ka kasumile teatud protsendi.

Elioni DigiTV teenustel on mitmeid eeliseid maapealse digi-TV standardi (DVB-T) ees, mida Levira ja Starman hakkavad üheskoos pakkuma, teatas Elion e-kirjas.

Elion edastab digi-TV programme interneti protokolli ehk IP-põhiselt, mis võimaldab pakkuda teenuseid interaktiivselt ja siduda televisiooni teiste kommunikatsioonilahendustega.

Elioni eelised Levira ja Starmani teenuse ees on Elioni teatel veel suurem programmivalik - Elion pakub rohkem kui 80 telekanalit ning peagi ka digitaalseid raadiokanaleid.

"Oleme digi-TVga massturul olnud neli kuud ning saanud selle aja jooksul rohkem kui 17 000 klienti, mis on üle nelja korra rohkem kui näiteks Starmanil, kel nende börsiaruande järgi oli 3600 digi-TV klienti," teatas Elion.

Aasta lõpuks levib digiTV ja ülikiire internet Elioni kinnitusel kõigis Eesti linnades ning ligi 100 suuremas asulas, nii et seda saab kasutada üle 100 000 pere üle Eesti.

Esiteks tahaks mingisuguseid esimesi tulemusi näha, sest selleks, et Starman saaks edukalt oma teenust pakkuda, peaksid inimesed muretsema endale digibokse. Nüüd on küsimus, kas inimesed tahavad seda teha.

Et Starman üldse korralikult liikuma hakkaks, selleks oli vaja uudist, et firma suudab oma tegevust laiendada sellisele alale, kus nad varem pole olnud. Vastasel juhul on kasvuvõimalused nigelavõitu ja aktsia võtab paremal juhul kukalt sügama. Nüüd on see kasvuvõimalus loodud.

Positiivne on see, et vähemalt midagi tehakse, mis senisest äriliselt skaalast natuke erineb ja kust on võimalik ka täiendavat tulubaasi kaasata.