Rootsi retsept: võõrutada töövõimelised abirahast

Sisimas aimavad rootslased väga hästi, et kõik ei ole nii roosiline, kui rahulolevad ministrid väidavad ja ametlik statistika takka kiidab.

Noored ei leia tööd, arstiabi järjekorrad omal ajal maailma parimaks kiidetud tervishoiusüsteemis on pikad ning ajalehtedest võib alatihti lugeda, kuidas üks või teine Rootsi ettevõte jälle oma uksed kinni paneb ning Ungarisse või Ukrainasse kolib.

Nädalavahetuseni ametis istunud valitsus lubas küll abiraha juurde anda, kui mustad päevad kätte jõuavad, kuid rootslased otsustasid teisiti. Turvatunnet ei anna igakuine abiraha tšekk, vaid töökoht ning teadmine, et soovi korral võid seda vahetada, areneda, õppida ja teha midagi uut.

Nii on Rootsis nüüd uus tööpartei. Unelema jäädes lasid Rootsi sotsid käest nii võimu kui monopoli tööpartei nimele - rahva jaoks tähtsaima teema tõstsid kilbile parempoolsed erakonnad, ja võitsid. Andes sisu ja suuna ka sotside valimisloosungile "Kõik üheskoos!" (Alla ska med!)

Ehk on paremgi tõlge "Nüüd kõik korraga!", sest Rootsi ilmakuulsa heaoluriigi mudeli püsimiseks peavad paljud oma õla alla panema.

Toetada tuleb eelkõige sellega, et abirahasaajad pajukilt korralikule tööle lähevad. See ei ole lihtne, sest ei tundu ennast ära tasuvat - toetusest elab ära. Teisalt on Rootsi vaatamata kõigile oma paraadnäitajatele majanduskasvu, konkurentsivõime, töö tootlikkuse ja muudes pingeridades just töökohtade loomiselt arenenud riikide seas üks kehvemaid. Tugeva majanduskasvuga ja globaalses majanduses hästi läbi löönud riigis on miljon tööealist tööturult väljas. Ametlik tööpuudus on Rootsis 5-6%, kuid seda numbrit ei usu enam keegi. Muude aumärkide seas on Rootsil meistritiitel ka tööturunumbrite masseerimises - hõivatute hulka loetakse ka parajasti riiklikesse ümberõppeprogrammidesse kaasatud inimesed.

Hiljutises Rootsi majanduse ülevaates hindas konsultatsioonifirma McKinsey Rootsi tegeliku tööpuuduse pigem 17 protsendile. See sarnaneb juba Euroopa Liidus pikka aega punast laternat hoidnud Poolale. Noorte tööpuudus on Rootsis Euroopa Liidu üks kõrgemaid.

Rootsi ettevõtjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv hinnangul vajab riik heaolusüsteemi hoidmiseks viie aasta perspektiivis vähemalt 500 000 uut töökohta.

Töökohtade loomist on seni pärssinud maailma kõrgeimad maksud, jäigad tööturureeglid, mis ei julgusta ametit vahetama, avaliku sektori suur osakaal majanduses ning traditsioonid ja üldine suhtumine.

Paar aastat tagasi näitas OECD uurimus, et 70 protsenti rootslastest pole kunagi kaalunud oma ettevõtte asutamist. Oma firmas töötab vaid 10 protsenti tööealistest rootslastest, mis on madalaim näitaja Euroopa Liidu riikide seas. Ettevõtjatest on aga sotsiaaldemokraatlik valitsus maalinud aastaid pilti kui suurimatest rahvavaenlastest. Valimisaastal läks vastasseis sedavõrd pinevaks, et lendasid ähvardused nii riiklike tellimuste katkestamisest valitsust kritiseerida söandanud firmadele kui ka Rootsi ettevõtjatele olulise erineva hääleõigusega aktsiate süsteemi ümbervaatamisest.

Mis aga on siis võimule tulnud paremerakondade retsept, mis Rootsi heaoluühiskonna mudelil ka edaspidi elu sees hoiab?

Ühte lausesse kokku võttes - ergutada ettevõtlust ja uute töökohtade loomist ning võõrutada vähegi töövõimelised abirahasõltuvusest.

Töötu abirahad vähenevad, tulumaks väheneb, varamaks ja kinnisvaramaks kaovad, maksud tööjõult alanevad, kusjuures eraldi soodustusi antakse noorte ja tööturult pikalt kõrvalejäänute palkamiseks.

Jätkub riigi osaluse vähendamine majanduses nii riigifirmade erastamise kui ka uute sektorite avamisega erakapitalile. Suured kasutamata võimalused on eelkõige teenuste sektoris, kus domineerib riigi monopol. Perspektiivis ei saa selle sektori suurimad valdkonnad nagu tervishoid, haridus ja vanurite hooldus erafirmadele suletuks jääda.

Kui heaolusüsteemi remont õitsva majanduse toel õnnestub, saab Rootsi mudelit imetleda ka edaspidi. Kui ei, võime ahhetada Rootsi uute rekordite üle maksukoormuse edetabelis.