Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tippjuhid hädas välisomanikega

Lemmi Kann 21. september 2006, 00:00

Küsitleti 26 prominentset Eesti ärimeest, kellest paljud on olnud nii tegevjuhi kui ka omaniku rollis.

Põhiline konfliktide allikas on uuringu põhjal omaniku ja juhi erinevad arusaamad eesmärkide saavutamise meetoditest. Teisena tuli välja suhtlemisbarjäär ning omaniku oskamatus või tahtmatus infot jagada.

Tippjuhte häirib kõige enam see, kui nad infovoost kõrvale jäetakse ning firma omanik on tegevjuhiga nõu pidamata olulisi otsuseid vastu võtnud. Selgub, et juhtimisse sekkumise taktikat kasutavad pigem Eesti omanikud.

"Eesti praeguse perioodi omanikud on harjunud ise tegema ja toimetama. Lääne tüüpi omaniku suhe tekib alles pärast seda, kui esimene äri, mille omanik on ise üles kasvatanud, on maha müüdud. Ja juba oma järgmisi ärisid vaatab ta ehk teise, laiema pilguga," selgitab Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk. "Praegu ollakse liiga sekkuvad ega lasta tippjuhtidel piisavalt toimetada."

Välismaised omanikud tavaliselt austavad enda kehtestatud reegleid, küll aga muudavad nad reeglite rohkusega juhi mängumaa kitsaks, kõlab uuringus anonüümseks jäänud juhtide arvamus.

Meelis Virkebau, kes on välismaiste omanike käe all juhtinud nii Kreenholmi kui ka Baltex 2000 ning mõlemast ettevõttest lahkunud, nimetab hea koostöö tagatisena visioonide kokkulangemist, kokkulepitud reeglitest kinnipidamist ning avatud suhtlemist.

Üle kaheksa aasta rootslastele kuulunud Kreenholmi juhtinud Virkebau meenutab, et rootslasest nõukogu esimehega oli tal positiivne ja usalduslik kontakt. "Rootslased olid täpselt paika pannud mängureeglid, mille ma ise palusin kehtestada. Nii et otsustusõiguse ja vastutuse alad olid paigas," kinnitab Virkebau.

Ehkki Baltex 2000 üks omanikest - Indoneesia päritolu Sonny Aswani - asus Eestis kohapeal ja distants suhtlemist ei seganud, muutis elu keerukaks erinev kultuuritaust. "Lihtsam on koos töötada, kui omanik ei ole väga kaugelt ja hoopis teistsuguse kultuurilise taustaga," on Virkebau veendunud.

Teiste firmadega suheldes on Virkebau täheldanud Eesti juhtide viga, et kui mõni küsimus jääb arusaamatuks, ei julgeta tihti seda omaniku käest üle küsida. "Kardetakse jätta asjatundmatut muljet," ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:16
Otsi:

Ava täpsem otsing