Transiidi tuleviku kohal suur küsimärk

Mart Kägu 21. september 2006, 00:00

Pilgust gloobusele piisab, et näha Eesti soodsat asendit transiidikaubanduses, kuid tulevikus hakkab see asukoht oma eeliseid kaotama.

Juurdepääs Läänemerele ning toorainemüüja Venemaa lähedus täiendavad praegu Eesti soodsat geograafilist positsiooni transiitkaubanduseks. Peamine Eestit läbiv transiitkaup on nafta ja naftatooted.

Venemaa transiidiettevõtete kontsentratsioon on silmatorkavalt suur. Enamik Eesti transiidifirmasid on seotud Venemaa majandushiiu Severstal Grupiga. Eesti osaleb eelkõige Venemaa kauba eksportimisel läände. Niisugusel transiidil on kõrge riskitase, sest see sõltub Venemaa võimude majandus-poliitilistest otsustest.

Põhilisteks transpordivahenditeks on laevad ja rongid. Maanteed pidi liigub vaid ligi 1,5% kogu transiitkaubamahust. 2005. aasta andmete põhjal võib öelda, et kolme Balti riigi sadamatest on kõige edukam Tallinna Sadam, kelle turuosa ulatus 31,3%-ni. Rääkides Eesti sadamaid läbivast transiitkaubast, räägime sisuliselt Tallinna Sadamast.

Ka Balti riikide raudteede seas oli 2005. aastal edukaim Eesti Raudtee. Naftatransiidi osa Eesti SKPs on raske kindlaks määrata. Eri hinnangute kohaselt moodustab transiidisektor Eesti SKPst 4-10%. Transiidiärimehed hindavad sektori tähtsust 10% ligidale SKPst või isegi üle selle.

Venemaa transiidiuurijad, kes soovisid ilmselt näidata Eesti heaolu sõltuvust Venemaast, avaldasid 2005. aastal arvamust, et transiidist sõltub kuni kolmandik Eesti SKPst.

Eesti Panga hinnangul jääb see number 4-5% lähedale. Lisades kaupade ja teenuste tarbimise, saab transiidisektori osatähtsuseks kirjutada kuni 8-9%. Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnul on transiidil Eesti majanduses umbes samasugune tähtsus nagu põllumajandusel. Eesti transiidi tulevikku vaadates satume aga silmitsi suure tundmatuga. Aastaid Eesti trumbina esitletud geograafiline asukoht hakkab oma eeliseid kaotama, sild ida ja lääne vahel kõigub ning aastaid Muuga sadamas teatud rikkaid ettevõtteid toitnud naftatransiit näitab langustrendi.

Tallinna Sadam lootis ilmselt naftatransiidi märgatavat kasvu, kui tegevust alustas Trendgate, keda seostatakse Severstaltrans Grupiga.

Paraku pole see lootus tõeks saanud. Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand on öelnud, et nafta ja naftasaaduste osas on Venemaa ekspordi kasv peaaegu seiskunud, mistõttu 2005. aasta kaubakogust Tallinna Sadama kaudu ilmselt ei veeta.

Nafta ja naftasaaduste kaubamahu vähenemisele ei jäta mõju avaldamata uute naftaterminalide rajamine Venemaa sadamates, Venemaa nafta eksporttollide tõus (viimase kahe aasta jooksul 4,5 korda) ja torujuhtmete osakaalu kasv nafta ekspordil.

Ei saa tähelepanuta jätta ka spekulatsioone, et Venemaa tahab Eesti transiidiäri välja suretada. Seda illustreerib Venemaa äsjane otsus hakata väidetava tehnilise rikke tõttu remontima Leedu Mažeikiu Nafta tehast varustavat naftatoru, mille kaudu samas varustatakse Valgevenet probleemideta.

Naftatransiidi ja energia valdkonnas ei saa riiklikke huve alahinnata. Selle taustal räägitakse üha enam naftasaaduste asendamise vajalikkusest teiste kaubagruppidega, eelkõige konteinerkaubaveoga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:16
Otsi:

Ava täpsem otsing