Fondivahetus võimaldab tulumaksu edasi lükata

Ühe fondihalduri piires saab fondiosakuid uute vastu vahetada ilma, et vanade osakute tulu pealt peaks maksu maksma. See on hea võimalus neile, kes on mõnest õnnestunud fondiinvesteeringust kena kasumi saanud, kuid ei taha seda mitte välja võtta, vaid edasi investeerida.

Hansa Investeerimisfondide turundusjuhi Pertti Rahneli sõnul kasutatakse seda võimalust küllalt aktiivselt. "Näiteks mai teises pooles, kui Ida-Euroopa ja Venemaa turud langesid, vahetasid kliendid nende fondide osakud konservatiivsemate fondide vastu, kus rohkem võlakirju sees," sõnas ta.

Lisaks saab klient fondiosakuid vahetades vältida osakute ostu ja fondist väljumisega kaasnevaid kulusid. Ja kui fondiosaku ost või müük toimub muidu ostu-müügi noteeringute alusel, siis osakute vahetamisel arvestatakse osaku puhasväärtust ehk NAVi, mis on investori jaoks soodsam.

Kui klient saab osakuid vahetades tulumaksuvabastuse, siis oma kasu on sellest ka pangale, kes saab klienti enda küljes hoida. Eelis on muidugi nendel fondihalduritel, kelle fondimenüü on laiem ning kelle juures investoril on võimalik valida eri regioonide, tööstusharude või strateegiate vahel.

Võimalus fondiosakuid vahetada ei kehti ainult Eesti fondivalitsejate fondide puhul. Eestis pakutavaid välisfondide osakuid saab samamoodi teise fondi vastu ringi vahetada. Silmas peab pidama ainult seda, et osakuid saab vahetada siiski ühe fondihalduri, mitte fondivahendaja piires. Näiteks ei saa vahetada JP Morgani fondide või mõne muu välisfondi osakuid Hansa Ida-Euroopa fondiosakute vastu, kuigi Hansapank vahendab klientidele mõlemaid.

Tulumaksust muidugi ei pääse, see tuleb maksta siis, kui lõpuks investeeringu saaki koristama hakatakse. Tuluna läheb siis kirja summa, mille võrra on pärast kõiki fondide vahetamisi välja võetud raha alginvesteeringust suurem. Seega seisneb efekt mitte tulumaksust pääsemises, vaid selle edasilükkamises. Investor, kes on ainult aktsiatega kaubelnud, peab seevastu igal aastal teenitud tulu pealt maksu maksma isegi juhul, kui see tulu investeeritakse edasi.

"Võiks tuua veel mitmeid näiteid, kus oma olemuselt sarnastele investeerimistoodetele kehtivad erinevad maksustamisreeglid. Aga tuleb tunnistada, et eraisikust aktsiainvestori mured on maksuseaduse tegijatele küll natuke võõraks jäänud," nentis ka Nordea Panga investeerimistoodete müügijuht Jürgen Rehemägi.

Fondid ei ole tõesti ainus võimalus investeerides soodsamaid maksutingimusi saada. Näiteks pakuvad pangad mitmesuguseid investeerimishoiuseid, mille liikumine on seotud mõne aktsiakorvi või indeksiga ning mille intress on tavalisest hoiuse omast mitu korda suurem. Samas käsitletakse selliselt hoiuselt saadud tulu hoiuseintressina, mis ei kuulu Eestis maksustamisele.

Võimalus fondiosakuid tulumaksuvabalt vahetada paneb fondiinvestori aktsionäriga võrreldes eelisseisu.

Sisuliselt ei ole aktsia- ja fondiinvesteeringul vahet. Esimesel juhul koostab investor ise endale portfelli, teisel juhul teeb selle tema eest fondijuht. Aktsiatesse läheb see raha niikuinii. Siiski tuleb aktsiate müügist teenitud kasumi pealt tulumaksu maksta isegi juhul, kui kasum edasi investeeritakse. Fondiosakuid saab aga ühe fondivalitseja piires teise fondi osakute vastu vahetada ning vana fondi tuludelt sel juhul tulumaksu maksma ei pea. Maksukohustus tekib alles siis, kui kunagi otsustatakse fondiosakud müüa. Miks teenib fondiinvestor võimaluse tulumaks edasi lükata, jääb segaseks.

Võimalik, et eesmärk on motiveerida inimesi investeerima rohkem läbi fondide ning usaldama raha spetsialistide kätte. Ent kui endal kogemused ja teadmised puuduvad, investeeritakse fondi kaudu niikuinii.

Kuni süsteem kehtib, ei jää üle soovitada muud, kui pööritada raha eri fondide vahel. Samas võiks seaduseloojad mõtlema hakata, et ühetaoline maksusüsteem peaks ka investeeringuliike ühetaoliselt käsitlema.

Autor: Lauri Matsulevitsh