Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis motiveerib tippjuhte kolmes Balti riigis?

Fastleader.com-i meeskond leidis 2006. aasta alguses, et 15 aastat on parajalt pikk aeg kohaliku tulemusliku juhtimispraktika väljakujunemiseks, ning otsustas seda uurida.

Esmalt tehti süvaintervjuu kaheksa Eesti ning nelja Läti ja Leedu tippjuhiga, kes on Äripäeva ja tema sõsarlehtede koostatud ettevõtete TOP 100 juhid. Intervjueeritavateks valiti Fastleaderi juhi Enrik Randoja sõnul juhid, kellel lisaks oma ettevõtte headele majandustulemustele on ette näidata aktiivsus avalikus elus.

Süvaintervjuude põhjal koostati online-ankeet, mis saadeti augustis kolmes Balti riigis kokku 3259 tippjuhile, kes juhivad TOP 500 kuuluvaid ettevõtteid, lisaks võeti ka mõned riigiasutused. Uuringus keskenduti neljale suuremale teemale: innustamine, suunamine, tõhusus ja taastumine.

Ankeedile vastas 739 juhti ehk 23 protsenti. Aktiivseim oli osavõtt Eestis. Läti ja Leedu juhtide vastamisaktiivsus jäi alla 20 protsendi. Lätist saadi tagasi 165 vastust ning Leedust 199. Randoja sõnul oli vastamisaktiivsus oodatust kõrgem - Emor prognoosis küsitluse tagasisideks 10 protsenti.

Edukas Eesti juht on liberaalne ja usaldab oma meeskonda, andes talle tegutsemiseks palju vabadust. Tema kolleeg Lätis on märkimisväärselt autokraatlikum, Leedu tippjuht seab kõrgemaid eesmärke ning teeb nende nimel rohkem tööd.

Nii selgus juhtide koolitamisega tegeleva Fastleader.com-i tellitud kolme Balti riigi tippjuhtide uuringust. Fastleaderi juhi Enrik Randoja sõnul oli nende jaoks kõige üllatavam Eesti, Läti ja Leedu tippjuhtide võrdlus.

"Tundub, et edukad juhid üldjoontes väärtustavad samu juhtimisvõtteid, aga mingites asjades on nende hoiakud ja stiil erinev," rääkis Randoja. "Eestlased on üsna liberaalsed, annavad palju vabadust ja ei sekku eriti, töötaja vastu on suur usaldus. Lisaks peetakse lugu puhkamisest ja enese arendamisest."

Läti juht on seevastu palju autokraatlikum - tõenäoliselt võtab ta otsuse vastu ja alles siis tutvustab plaane meeskonnale. "Ta sekkub palju, soovib hoida kontrolli," kommenteeris Randoja.

Leedus on juhid kõige tegusamad ja selgelt tulemusele orienteeritud, seavad teadlikult kõrgeid sihte ja teevad eesmärgi saavutamise nimel pikemaid tööpäevi. Samas kaasavad nad otsustamisse aktiivselt alluvaid ja annavad neile tegutsemiseks vabad käed.

"Kuna me vaatame ennast kui juhtide arendajat, siis meile andis uuring äärmiselt olulist infot - millele peame rohkem rõhku panema, mis praktikas tegelikult toimub," ütles Randoja. "Näeme vastustest, millesse juhid usuvad, mida nad väärtustavad. Meie töö peab olema samasuunaline."

Arvan, et kõigi kolme Balti riigi juhtidel on arenguruumi selles osas, kui palju antakse positiivset tagasisidet oma meeskonnale. Praeguse majanduskonjunktuuri tingimustes võib muidugi heade tulemustega ära harjuda, kuid see on väga lühinägelik ja ka nende tulemuste nimel vaeva nägevate töötajate suhtes ebaõiglane.

Leedu juhid annavad kahtlemata silmad ette Läti ja Eesti omadele oma suutlikkusega püstitada kõrgeid eesmärke, liikuda äärmise järjekindlusega nende poole ning end eelkõige seeläbi motiveerida.

Huvitav oli võrdlus, kui palju ettevõtjad enda jätkusuutlikkuse eest hoolitsemisele aega pühendavad - ehk siis kui palju puhkust võtavad. Ilmselt mängib siin oma rolli asjaolu, et Eesti majandusruum on oma kiire kasvutempoga jõudnud lihtsalt veidi kaugemale ning peatselt hakkavad ka Läti ja Leedu juhid võtma rohkem aega taastumiseks.

Juhin aga tähelepanu sellele, et lisaks riigipiire mööda jooksvale kultuuriruumile mõjutab juhtide juhtimisstiili ettevõtetes kujundatav kultuur, väärtused ja põhimõtted. Seetõttu olen veendunud, et näiteks Arco Vara kontserni ettevõtetes arvestatakse küll igal pool asukohast tulenevate eripäradega, aga juhtimisprintsiipides lähtutakse üsna sarnastest arusaamadest.

Ise ma uuringus ei osalenud, aga olin üllatunud tulemustest: meie kogemuste põhjal tundub uuringu info päris õige. Üldiselt võib öelda, et kõigi kolme riigi juhtimiskultuur on kaasaegne, erinevus on vaid mõnes aktsendis. Kui eestlaste väärtuste areng on jõudnud materiaalsete väärtuste etapist pehmemate väärtusteni, siis tõenäoliselt jõuavad lätlased ja leedukad sinna mõne aja pärast.

Leedukaid iseloomustab ka meie kollektiivis suur võidujanu, lätlasi direktiivsem juhtimisstiil kui teistel turgudel ja eestlasi eneseteostamine, mis - nagu uuringust selgus - ongi neile omane.