Russofoobid jäävad tulevikus töötuks

Rohkem kui kõiksugu metallist sõjamehed Tallinna kesklinnas, paneb mind muretsema eesti noorte jätkuv trots vene keele õppimisel. Selle oskuseta jääb suur hulk noori tulevikus lihtsalt tööta!

Eesti noored võivad hoobelda päris hea inglise keelega, mida saab 24 tundi ööpäevas televiisorist ja internetist sisse ahmida. Meie tase on kõvasti parem kui eakaaslastel Soomes või Lätis. Vene keelega on lood aga väga kehvad.

Koolis suhtutakse selle õppimisse ükskõiksuse või, veel hullem, vihaga. Põhjuseks on üldine üleolev suhtumine muulaste suhtes, stereotüüpne lähenemine vene kogukonnale ning ajalooliselt halvamaigulised kogemused idanaabritega.

Hiljuti läks mu tuttav esimese kursuse majandustudeng keelekursustele, sest ta avastas, et vene keelt oskamata on võimatu endale tööd leida.

Ei ole ühtegi arvestatavat töökuulutust, kus ühe nõudena poleks esitatud vene keele oskust. Suhelda on tarvis ju nii ettekandjal, sekretäril kui ka turundusjuhil.

Praeguste gümnasistide vanemad, praegused sekretärid ja turundusjuhid, on kasvanud üles Nõukogude Liidus ning vene keel on neil enam-vähem selge. Laulva revolutsiooni lapsed aga selle õppimisest ei hooli, paljudes koolides on alternatiiviks saksa keel ja trotslik suhtumine sünnitab russofoobset padupatriotismi.

Mul ei ole midagi patriotismi vastu, kuni see kedagi ei ohusta. Hetkel ohustab see patrioote endid. Kõige suurem probleem ei ole ju integratsiooni ebaõnnestumine, vaid tõsiasi, et hulk tulevasi töötajaid kaevab endale tulevikuvõimaluste kohale suure ja sügava augu.

Meie riigikeel on tõesti eesti keel, globaliseerunud maailmas väärtustatakse ka inglise ja saksa keelt, kuid kaks fakti jäävad. Esiteks: kui sa pole just Bill Gates, võtab keskmine vene ärimees sind tõsiselt vaid siis, kui temaga ühise keele leiad. Arvestades Venemaa tähtsust maailmakaardil, on tulevastel ettevõtjatel otstarbekas oma keeleoskusi arendada. Teiseks ei saa mööda vaadata venekeelse kogukonna suurusest. Igasuguses teenusepakkumises on peamine tarbijale vastu tulemine.

Kuni riik pole tulnud välja parema integratsioonipoliitikaga või eesti keelest ülemaailmset suhtlusvahendit teinud, tuleb meil vene keel ära õppida. Lihtsalt selleks, et tulevikus tasuvat tööd leida.

Autor: Ellen Murula