Rüütel väldib suurte sihtide seadmist, Ilvesel on oma visioon Eesti tulevikust

ÄP 22. september 2006, 00:00

1. Milline on presidendi roll Eestis, millised on tema volitused?

2. Kas vastaskandidaat mõistab oma vastutust?

3. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige - need suured eesmärgid on saavutatud. Milline on Eesti järgmiste aastate eesmärk, mille poole peaksime pürgima?

4. Kas president peaks võitlema Eestis maad võtma hakanud korporatiivsuse, sundparteistamise ja maksumaksja raha n-ö omadele jagamise vastu?

5. Millest annavad märku avaliku arvamuse uuringute tulemused, mille kohaselt kaks kolmandikku küsitletuist pooldavad presidendina Ilvest, ometi usub enamik neist, et valimised võidab Rüütel?

6. Millised vastaskandidaadi omadused annavad valimistel eelised vastaskandidaadile?

7. Vastaskandidaadi puudused?

8. Mis juhtub‚ kui valimised võidab vastaskandidaat?

1. Eesti Vabariigi Presidendi ülesanded ja volitused piiritleb täpselt põhiseadus. Sellest tulenevalt on presidendi ülesanne olla riigi ja rahva taotluste siduja, võimude tasakaalustaja, samuti mitmete riigipea staatusest tulenevate ülesannete täitja. Põhiseadus rõhutab Vabariigi Presidendi tasakaalustavat rolli ja annab vähe võimalusi ise täidesaatva võimu teostamisse sekkuda. Oma seisukohad nendes küsimustes, mis peaksid olema ühiskonna tähelepanu keskmes, olen sõnastanud oma valimisplatvormis ning olen kandnud neid oma tegevuses tervikuna.

2. Raadiodebatil jäänud mulje kohaselt pean seda võimalikuks küll.

3. Demokraaatlikule riigile ei ole kohane jääda ootama selliste suurte sihtide sõnastamist mõnelt üksikult visionäärilt, see oleks liigne moraalne vastutus isegi riigijuhile. Tuletaksin meelde, et Riigikogu ja valitsus on jõustanud arvukalt arengukavasid, mis sisaldavad eesmärke paljude valdkondade jaoks. Selline on näiteks pikaajaline strateegia Säästev Eesti 21. Need kavad tuleks uuesti lauale tõsta, võrrelda tegelike muutuste, vajaduste ja võimalustega ning sõnastada olulised tegevused. Nii valmikski tulevikukava, millel on selge eesmärk - tagada rahva ja omariikluse kestmine.

4. Loomulikult, kuid ta saab seda teha ainult oma volituste piires.

5. Üheski riigis ei valita presidenti avaliku arvamuse uuringute alusel või tulemusel, selleks on valimised. Viie aasta vältel on rahvas mind alati toetanud, sellekohased näitajad olid pidevalt 74 ja 86 protsendi vahel. Valimiseelne situatsioon on aga eriline, siin sõltub palju meedia hoiakutest, valimiskampaania korrektsusest või räigusest. Kindlasti stabiliseerub olukord pärast valimisi. Näiteks 1992. a presidendivalimistel sai üks presidendikandidaat (Lennart Meri - toim.) rahva poolt otsevalimistel 29 protsenti häältest ja tema vastaskandidaat (Arnold Rüütel - toim.) 42 protsenti. Ometigi valiti presidendiks just esimene, kes hiljem läks ajalukku kui rahva suure toetusega president.

6.-7. Teise inimese isikuomadusi ma põhimõtteliselt ei kommenteeri.

8. Eesti saab endale uue riigipea.

1. President peaks olema suunanäitaja, ta peab vaatama tulevikku. Olen presidendi institutsiooni kirjeldanud kui kompassi pidevas poliitilises tormituules. Ja see kompass on rihitud neile väärtustele, millele Eesti riik on rajatud: läänelikele väärtushinnangutele, demokraatiale, Eesti rahva ja kultuuri pikaajalistele huvidele. Nõustun Rait Marustega, et mõnikord presidendile omistatud või temalt eeldatav rahva "isa" või "vanaisa" roll on 21. sajandil anakronistlik ja omane pigem meist ida pool asuvatele riikidele. Võimuvolitused on paika pandud põhiseaduses. Üks asi sealt siiski mõistetavatel põhjustel puudub: president peaks olema isik, kes kutsub ühiskonda olulistele küsimustele mõtlema ja ühiselt lahendusi otsima.

2. Arnold Rüütel mõistab kindlasti vastutust oma kogemuste ja kandideerimise eelduseks oleva Reiljani-Savisaare kokkuleppega talle antud ülesannete piires.

3. Erinevalt neist, kes kurdavad eesmärgi puudumise üle, näen mina lähiaastatel Eesti ees mitut eesmärki. Esiteks, peame peatama tööealiste elanike lahkumise Eestist ja muutma Eesti elu- ja töökohana just meie enda rahvale kadestamis- ja naasmisväärseks. Koos sellega tuleb ja saab pöörata stabiilselt positiivseks ka Eesti loomuliku iibe, mis tagab meie rahva, keele ja kultuuri kestmise. Teiseks, Eesti peab koos teiste Euroopa ja maailma riikidega välja töötama energeetikakavad, mis vähendavad meie majanduse sõltuvust naftast, gaasist ja põlevkivist ja sellega seotud poliitilisest survest. Kolmandaks, Eestil tuleb kasvatada oma aktiivsust, mõju ja usaldusväärsust ELis ja NATOs.

4. See on presidendi otsene kohustus. Vastasel juhul on tulemuseks stagnatsioon, võimekate inimeste senisest veelgi suurem irdumine avalikust elust ja Eestist.

5. See näitab, kui irdunud on Eesti usust demokraatia võimalustesse, see on masendav, kohutav ja ohtlik.

6. Ma ei tunne Rüütlit inimesena nii hästi, et võiksin tema isikuomadusi enda omadega võrrelda.

7. Rüütli peamiseks puuduseks on tema sõltuvus paarist tipp-poliitikust ja ihunõunikust, nende manipuleerimisoskusest. Sellest tuleneb paratamatult kapseldumine omasse maailma ning irdumine ühiskonna pidevalt uuenevaist ja teisenevaist vajadusist. See pärsib oluliselt oponendi valikuid asjatundliku personali valikul, mis omakorda mõjutab otseselt presidendi töö tulemuslikkust.

8. Rüütli võit tähendab mõlemale kandidaadile nende praeguse töö jätkumist. Poliitikud lepivad olukorraga ja õigesti teevad - president on seaduslikult valitud ja sellisena tuleb teda aktsepteerida. Avalikkuse reaktsiooni ei oska prognoosida. Siin on kaks võimalust. Halvem variant on frustratsioon ja käegalöömine, parem aga konstruktiivne viha, mis leiab väljundi 2007. aasta parlamendivalimistel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing