Suur Töll kutsub oma majapidamisse

Heidi Vihma 22. september 2006, 00:00

Nagu ütleb kodulehekülg: "Töllul on alati röömus meel, kui talle külalised tulevad. See mönus koht asub Kuivastu-Kuressaare maantee ääres möni kilomeeter enne Kuressaarde jöudmist vasakul."

Töllu külalislahkus algab juba ukselt - seal ripub puutahvel kirjaga "Suur Töll kutsub sisse". Teine silt, kus kirjas "Suur Töll puhkab", on ukse taha varjule pandud.

Avar ja sopiline palkmaja, kaks suurt ja kõrget kõrtsituba, hiigelkaminad, paepõrandad ja paeraamistuses kõrtsilett - pole kahtlust, et Suur Töll ennast siin hästi tunneb.

Menüü on raske, puine ja nahkne. Mitte söökide mõttes, vaid niisugune näeb toidukaart välja - väga stiilne.

Sissejuhatuseks suitsulihaga kapsasupp ? la Piret.

Kes ei tea - Piret oli Töllu naine, kes just oma hiiglasliku kapsasupipajaga kuulsaks sai. Selles supis oli tõepoolest ehtne suitsuliha, aga ka ehtsad kruubid viitsitakse pehmeks keeta. Kruupidega kapsasuppi tehti kunagi ammu maal, restoranides-kõrtsides pole seda juhtunud sööma. Nii et lausa liigutavalt eestimaine oli see supp (kui saarlased oma söögi kohta nii lubavad ütelda).

Kala peab Saaremaal sööma ja kala oli küll, lesta, ahvenat, räime, haugi ja forelli.

Valisin kõige lihtsama, räimepihvid. Need tegid rõõmu eelkõige sellega, et nad menüüs olemas olid. Aga tehtud olid vist külmutatud räimest, nii et maitselt enam-vähem, aga mitte eriliselt nauditavad.

Nautimisväärne oli hoopiski prae juurde pakutud kodune tomati-kurgisalat hapukoorega ja suured keedetud tuhlid - puhtad maitsed, lakooniline serveering. Jälle stiilipunktid.

Praelisandiks oli tuhlivalik: ahju-tuhlid, keedetud tuhlid, friituhlid, küüslaugutuhlid. Ilma tõlketa, kui keelt ei mõista, siis oma asi, jääd söömata või loed ingliskeelset osa.

Kõrtsilauad on puust nagu ikka, aga üldse mitte igavalt rohmakad, nagu sageli juhtub. Ja kõrtsistiili hoidmise pärast ei sunnita inimesi seljatoeta pinkidel vaevlema, on korralikud toolid. Mugavamatele lausa mõned tugitoolidki.

Sellest aknast, mille juures juhtusime istuma, näeb mitte just merele, aga ilusale suurele sinisele ujumisbasseinile. Naljakas, aga väga tore.

Leti juures võttis tellimuse vastu kena noor kelner, kes ei osanud vähe keerulisematele küsimustele vastata. Aga ta ka ei häbenenud meile ütelda, et alles teist päeva tööl on ja pole kõike veel selgeks saanud. Ja oli kraps kohe taharuumi küsima minema.

Nädala pärast on nii lahedal inimesel kõik selge, mina sain värske ja eheda teeninduselamuse.

Ikka on uut kohta luues tegijatel miski äriidee, mida ellu püütakse viia.

Nii hästi läbimõeldud ja terviklikku lahendust kohtab harva. Vaadake kas või kodulehekülge, kui Saaremaale asja ei ole.

Kes juhuslikult Suurt Töllu ei tunne - Suur Töll on Saaremaa vägilane, teistest kasvult ja rammult suurem mees, kes rahu ajal põldu haris ja ehitas, sõja ajal vaenlasega lahinguid lõi, muul ajal Vanapaganaga rammu katsus.

Peaaegu nagu Kalevipoeg, ainult saare verd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing