Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hundimägi: Ilves nagu rikkis grammofoniplaat

23. september 2006, 11:58

Reede õhtul ETVs toimunud
presidendikandidaatide teledebati võitis Arnold Rüütel. Ilves sarnanes rikkis
grammofoniplaadiga, mis kordab ja kordab ühte ning sama mõtet, leiab ÄP
arvamustoimetuse juht Aivar Hundimägi.

Debati alguses jõudis Ilves kolmel-neljal korral rääkida valijamehe hirmutamisest Edgar Savisaare poolt ja debati lõpus jäi end kordama kui hakkas rääkima, et Eestil puudub selge sõnum.

Savisaar väitis kolmapäeval telesaates "Foorum", et ta vaatas valijamees Ene Maateni tuludeklaratsioonist järgi, et viimase peamine tulu tuleb Res Publicast. Ilves juhtis tähelepanu küll õigele probleemile. Tõesti on õudne kui üks poliitik pääseb ligi kodanike tuludeklaratsioonidele ning üritab neid hirmutada või mõjutada. Aga ta jäi sellesse probleemi liiga kauaks kinni ja tekkis juba mulje, et midagi muud ei oskagi presidendikandidaat rääkida, kui korrutab ainult kodanike hirmutamisest ja tuludeklaratsioonist.

Ilves lasi käest mitu head võimalust Rüütlit rünnata. Suurema osa ajast oli Rüütel agressiivsem pool ning julges mitmel korral Ilvesele ette heita, et viimane ei tea paljudest asjadest midagi. Rüütel üritas Ilvest näidata poliitikuna, kes pole Eesti asjadega kursis ehk rõhus just sellele, mida on Ilvese oponendid pidanud tema üheks suureks puuduseks.

Rüütel suutis ka korduvalt ennast kiita, aga ta tegi seda hästi, ei läinud liiale, polnud pealetükkiv. Näiteks kui jutt läks presidendi rolli peale, siis meenutas Rüütel Tallinna linnavolikogus toimunud Res Publicasse kuulunud volinik Rebase katset osta ära keskerakondlane. Rüütel tegi Rebase juhtumi avalikuks tuleku järel tauniva avalduse.
Siin oleks Ilvesel olnud hea võimalus meenutada Rüütlile mõni aasta varem toimunud Faktulini juhtumit, kus Rahvaliit kasutas maksumaksja raha, et meelitada keskerakondlased enda leeri ja kukutada Savisaar linnapea toolilt. Miks siis Rüütel ei sekkunud? Või tuua esile viimase aja omavalitsusjuhtide ära ostmised ning sundparteistamine.

Rüütli kehakeel ehk sage pintsaku revääride kohendamine näitas debati alguses, et Rüütel on närvis, aga mida aeg edasi, seda kindlamaks ta muutus ja seda nõrgema vastasena paistis Ilves. Debati alguses oli Ilvesel hea võimalus ohjad enda kätte haarata, aga ta ei suutnud või osanud seda teha ja see oli vesi Rüütli veskile.
Seekord on presidendivalimistel palju räägitud, et me valime tuleviku ja mineviku vahel. Ilvest esitletakse kui tulevikku vaatajat ja visioonide pakkujat. Reedeses debatis oli aga tuleviku vaataja rollis pigem Rüütel, kes suutis juhtida tähelepanu mitmele olulisele kitsaskohale. Näiteks tõi ta esile tööjõupuuduse. Sündivuse järsu languse tõttu 90ndatel hakkab varsti jõudma tööturule senisest märgatavalt vähem noori, mis veelgi süvendab tööjõupuudust. Rüütel pakkus ise ka välja lahenduse - kõrgtehnoloogia senisest laiem kasutamine. Näitamaks, et ta on tõsiselt probleemiga tegelenud nimetas Rüütel konkreetsed arvud, mis peegeldasid vähest kaasaegse tehnoloogia kasutamist.
Mõlemad debateerijad ei saanud minna mööda president Lennart Merist. Ilves tõi vähemalt kahel korral positiivselt esile Meri käitumise Savisaare lindiskandaali ajal (jälle meenus Ilvest kuulates katkine grammofoniplaat). Rüütel aga ironiseeris Meri Eesti Nokia otsimise idee üle. Samas tunnustas Rüütel Meri tegevust programmi Säästev Eesti 21 väljatöötamisel ning ei unustanud muidugi ka seejuures ennast kiita, selle eest, et ta Meri tegevust edukalt jätkas ja laiendas. Säästev Eesti 21 on üks Rüütli valimisplatvormi alustalasid ja kui ta ei oska mõnele küsimusele vastata, siis tavaliselt viib jutu sellele programmile.

Mõlema kandidaadi eesmärgiks pidanuks olema kõhklevate valijameeste enda poole võitmine või vastase seniste toetajate ümberveenmine. Ilves ei saanud sellega hakkama. Ta üritas mitmel korral plusspunkte teenida debatti välispoliitika teemadele suunamisega. Välispoliitika on Ilvese trump ja seda teavad kõik ning selle teemaga ei õnnestunud Ilvesel temas kahtlejaid panna enda toetajateks.

Ilvese viga oli see, et ta asus kiitma Läti presidenti, kes on olnud väga edukas Läti tutvustaja ning kelle hea töö varjutab teiste Balti riikide presidente. See oli lõppenud presidendikampaanias palju räägitud teema. Samuti kurtis Ilves, et pärast Euroopa Liidu ja NATOga liitumist ei ole Eestil sõnumit. Ka seda mõtet kordas Ilves mitmel korral ja taas sarnanes ta katkise grammofoniplaadiga.

Debati teises pooles üritas Ilves küll mitmel korral Rüütlit rünnata. Näiteks kritiseeris meie riigi tegevusetust Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika Eestile kahjulike reeglite muutmisel või siis meie riigi tegevusetust energeetika probleemide lahendamisel. Ilves viitas meie energiasüsteemi ohtlikule sõltuvusele Venemaast.

Kui põllumajandusteemal tehtud torget ei suutnud Rüütel tõrjuda, siis energeetika teemadel rääkides paistis Rüütel olevat kui kala vees. Ta rõhutas enda suurt panust selles valdkonnas ja andis mõista, et tänu temale sai teoks Eesti-Soome merekaabli rajamine.

Ma olen veendunud, et eilne teledebatt aitas suurendada Rüütli toetajate hulka valijameeste hulgas ning tõstis Rüütli populaarsust eestlaste hulgas. Rüütel oli koos oma meeskonnaga põhjalikult selleks väitluseks valmistunud. Loomulikult oli ka Rüütlil kergem viimasest debatist võitjana väljuda, sest meedia oli temast loonud pildi kui seniilsest, lükata-tõmmata vanamehest. Kuna ta seda ei ole, siis oli Rüütlil ka lihtsam publikut üllatada.

Reedene valimisdebatt näitas aga ära ka Rüütli meeskonna suurima eksimuse lõppevas valimiskampaanias. Rüütli nõunikud ise alahindasid Rüütlit ning üritasid teda seetõttu hoida võimalikult kaua presidendivalimiste karusellist eemal. Tõenäoliselt kartes, et Rüütel väsib või hakkab debattide ajal segast ajama. Sellega anti Ilvesele võimalus oma edumaad kiirelt kasvatada ning populaarsust suurendada.

Aivar Hundimägi

ÄP arvamustoimetuse juht

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. September 2006, 11:58
Otsi:

Ava täpsem otsing