Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Asjaajamine peab olema lihtne
Metsaomanike aktiivsus raieid teha sõltub turusituatsioonist, metsaomanike sissetulekute struktuurist ja tasemest (linnas head palka saav metsaomanik on vähem motiveeritud oma metsa müüma), nende vanusest (pensioniealised metsaomanikud on turul vähemaktiivsed), metsaomanike teadlikkusest ja nende kasutuses olevast metsaressursist.
Erametsaomaniku teadlikkuse tõstmiseks toetab riik avalike teabepäevade, seminaride ja koolituste korraldamist, kus tutvustatakse mitmesuguseid metsamajandamisviise. Erametsaomanikule annavad nõu ka maakondlikud keskkonnateenistused, kes aitavad metsaomanikul leida just tema jaoks parima võimaluse metsa majandamiseks.
Metsaomanikule peaks metsa majandamisel abiks olema atesteeritud metsakorraldaja poolt koostatud metsamajandamiskava, mis aitab majanduslikku tegevust planeerida.
Erametsaomanike omavaheline tihedam suhtlusring ning koostöö metsaressursi varumisel ja müümisel on kindlasti üks tulevasi väljavaateid, mida riik näha soovib. Kuna osa puidust tuleb turule ka hooldusraietest, siis sõltub viimaste tegemise intensiivsus samuti suuresti metsaomaniku teadlikkusest ja oskusest metsa säästlikult majandada.
Oma mõju on kindlasti protseduuridel, mida omanik peab täitma, et raie õiguspäraselt läbi viia. Eestis nõutakse metsaomanikult kehtestatud metsa majandamise kava olemasolu ja metsateatise esitamist. Kui mingi protseduur on liialt keeruline või aeganõudev, vähendab see kindlasti metsaomaniku huvi seda järgida. (Tulemus võib olla kas tegevusest loobumine või protseduuri eiramine.) Riik püüab menetlust selles osas lihtsustada ja kodanikule mugavamaks muuta.
Näiteks algatas metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakond koos firmaga Regio spetsiaalse online-infosüsteemi loomise. "E-metsateatise" nime all teostatav projekt peaks käivitumise järel hõlbustama metsateatiste esitamist, sest metsaomanik ei pea enam piirkondliku keskkonnateenistuse spetsialisti juurde kohale minema. Metsateatise vormi saab täita internetis, see edastatakse automaatselt vajalikule ametnikule. Vormi täitmiseks peab ennast autentima isikutunnistuse vahendusel.
Alates käesoleva aasta oktoobrist on teenus kättesaadav riikliku infosüsteemi X-tee vahendusel. Selline süsteem aitab kokku hoida nii metsateatise esitaja kui ka menetleja aega. Esialgu saadetakse vastus teatise esitajale posti teel, alates 2007. aastast saab menetlusprotsessi jälgida internetis.
Autor: Timo Anis