Eesti firmad on nii edukad, et juhtidel on oht muutuda laisaks

"Head ajad on halvad nõuandjad," tõdes ka Tartu Juhtimiskonverentsi moderaator Raivo Vare Fastleader.com'i uuringu "Kuidas targad juhid tegutsevad?" tulemuste arutelus. Kuid ütles kohe "lohutavalt", et arenenud riikide kogemus näitab, et majanduslangus toimib paariaastase tsükliga ja headele aegadele järgnevad paratamatult halvemad.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov polnud siiski eriti kindel, et see mudel Eesti praeguse arengu puhul toimib. Rõtov tõi ka välja, et tema arvates on Eesti juhtide enesehinnang liiga kõrge. "Kuigi öeldakse, et inimese enesehinnang peab olema natuke kõrgem tegelikkusest, õhkub tulemustest välja juhtide liiga kõrge enesehinnang, mis võib saada pikemas perspektiivis ohtlikuks. On näha, et juhid on end koolitanud ja lugenud tarku raamatuid ning vastasid küsimustele nii, nagu eeskujulikult juhilt oodati."

Ka juhtimiskonsultant Mati Ruul tõdes, et teda ehmatas uuringus enam just see, et juhid ei hooli klientide tagasisidest.

"Kui juhid tunnistavad, et järjekord on niigi ukse taga ega jõuta tellimusi täita, siis mida seal veel arvamust uurida? Seegi näitab, et firmadel läheb hästi ja klientide saamiseks ei pea eriti pingutama," nentis ta hetkeolukorda.

Psühholoog Mare Pork arvas, et kuna uuring tehti ka Lätis ja Leedus, peegeldavad tulemused riikide erinevat majanduslikku seisundit. "Eesti juhid pööravad selgelt enam tähelepanu puhkusele, tervislikele eluviisidele ja eneseteostusele. Leedus seatakse kõrgeid eesmärke ja tehakse nende nimel palju tööd, lätlased aga väärtustavad enim töötasu."

Raivo Vare soovitab juhtidel siiski häid aegu pigem ära kasutada, sest sel ajal saab katsetada uusi asju, mis aitavad muutunud olukorra üle elada.

Kui halvad ajad on kätte jõudnud, siis ei ole aega enam midagi katsetada, sest iga viga maksab kurjalt kätte.

Küsitletud juhid näevad motivatsiooniprobleemina eelkõige töötajate väheseid oskusi ja huvipuudust. Oluliselt vähem aga nähakse vigu organisatoorsetes või endi tegevustes. Siit tekib küsimus, kas juhid ei lükka liialt vastutust endalt kõrvale ega kipu süüdistama probleemide puhul enda asemel teisi.

Töötajate innustamiseks nähakse lahendust nende kaasamises otsustamisse ja enama info jagamist eesmärkide ja plaanide kohta.

Siiski näitas uuring, et eriti edukates organisatsioonides süüdistatakse töötajaid vähem ja otsitakse enam vigu juhi ja ettevõtte töökorralduses.

Palka nimetas töötajate motivaatorina vaid iga neljas juht. Palk on juhtide endi jaoks üks olulisemaid motivaatoreid ja madal palgatase on probleem paljude töötajate jaoks.

Uuringust selgus vastuoluliselt, et kuigi juhid ise peavad enda töö puhul suhteliselt oluliseks väärilist palka, siis alluvate puhul arvati, et see on neile väheoluline.

Kuigi töötajad rõhutavad väärilise tasu tähtsust motiveerimisel, usuvad juhid, et rohkem mõjutab neid karjäärivõimalus ja tunne, et oled hinnatud.

Jään siiski uuringu tulemuste osas kriitiliseks. Arvan, et antud uuring ei peegelda siiski täielikult juhtide käitumist, vaid pigem õpitut.

Eesti juhid on jõudnud tasemeni, kus nad on lugenud piisavalt juhtimisraamatuid ja käinud koolitustel, et teada, milline on hea juht, keda töötajad hindavad.

Seda kajastavad ka uuringutulemused - enamik juhte väidab, et kaasab töötajaid ja jagab neile avameelselt infot.

Kas see ikka tegelikult on nii? Kahjuks ei kajastu teadmine, kuidas peab käituma, alati praktikas. Tihti unustatakse igapäevases elus teadmised kohe või põhjendatakse, et pole aega.

Lihtne näide: juht teab küll, et koosoleku tõhustamiseks oleks tark enne osalejatega eraldi arutada, et kiiremini otsusele jõuda. Ometi tehakse seda harva, sest aega ju pole.

Ometi on lootus, et kui juhtimistarkused on jõudnud juba enamiku väärtushinnangutesse, siis jõuavad need ka tegudesse.