Uudised
Merike Lees
24. september 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lepingut saab lõpetada distantsilt

Kui töötaja viibib eemal ja ei tule puhkuse lõppedes tööle, siis on tööandja jaoks kaks valikut: lõpetada tööleping töötaja soovil paragrahv 79 alusel ühe kuu möödudes arvestades avalduse saamisest ja nõuda paragrahv 84 lg 2 hüvitist vähem etteteatatud päevade eest või lugeda töötaja töölt puudumine omavoliliseks ja lõpetada leping distsiplinaarsüüteona sellest päevast, kui töötaja töölt ära jäi, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami.

Probleem tekib juhul, kui töötaja on puhkuse ette saanud. Tööandjal on õigus pidada lõpparvest kinni tasatöötamata päevade tasu. Kui töötajal pole palka olnud, siis pole reaalselt midagi kinni pidada ja tagasimaksu nõuda ei saa. See jääbki tööandja kahjuks, nentis Siitam.

Kui töötaja pole oma avalduses märkinud, millisele aadressile ta oma tööraamatu saata palub, siis jääbki see Siitami sõnul tööandja kätte ja tööandjal on kohustus hoida tööraamatut 50 aastat. Töötaja ei saa tulla ja nõuda tööraamatu kinnipidamise tasu, sest tema väide kinnipidamise kohta peab olema tõendatud.

"Tööraamatu kinnipidamine on ikka tööandja keeldumine töötaja nõudel, sellest lähtub on ka hüvitise maksmise kohustus," rõhutas Siitam.

E-kiri kehtib avaldusena juhul, kui sellel on digitaalallkiri. Kui see aga puudub, siis pole Siitami sõnul Eestis ühtegi kohtulahendit, kus e-kiri oleks võrdsustatud posti teel saadetud avaldusega.

Siitam soovitas vältida e-posti teel saadetud avaldusi, sest siin võib olla mängus kellegi pahatahtlik käsi.

Töötaja sõlmib töölepingu isiklikult ja järelikult ka lõpetab selle isiklikult, keegi teine seda tema eest teha ei saa. Kui inimene volitab kedagi, tekib tööandjal küsimus, kas see volitus peab olema kinnitatud. Iseenesest on see ju lihtvolitus, notariaalse kinnituse saamiseks peab töötaja volituse notari juuresolekul omakäeliselt kirjutama ja see on keeruline, möönis Siitam.

Kui aga volitus on olemas ja tööandja selles ei kahtle, siis võib sellele tugineda. Kindlasti peab volitatu andma tööandjale kirjaliku kinnituse, et on tööraamatu kätte saanud.

Personalipunkt Extra, kelle renditöötajatest pooled jäävad lähetatud töökohta ega naase Eestisse, lõpetab tähtajalise töösuhte kirja ja faksi teel. Viis päeva enne tähtajalise töölepingu lõppemist saadetakse töötajale kiri tema postiaadressile, on see siis Eestis või mujal, ning ka faks tema tööandja kontorisse, rääkis Personalipunkt Extra tegevjuht Herdis Ojasu.

Seejärel tehakse kanded töölepingusse ja saadetakse need koos tööraamatuga tähitud kirjas posti teel töötaja antud aadressile.

Seadus annab võimaluse lõpetada töösuhe ühepoolselt, kuid sellest peab jääma jälg.

Eesti kohtupraktikas on juhtum, kus tööandja saatis lepingu ja tööraamatu töötaja aadressile, kuid töötaja väitis, et ta pole midagi saanud. Tööandjal oli tähitud kirja saatmist tõendav kviitung, kuid töötaja väitis, et ümbrikus oli tühi paberileht.

Seepärast on vaja lasta kirjutada üles ka tähitud kirja sisu, siis ei ole tööandjal hiljem süüd ega vastutust, märkis Ojasu.

Kuidas saab töötaja Eestist eemal olles töösuhet lõpetada?

Juhul, kui töötaja viibib välismaal ja soovib töölepingu lõpetada, peaks ta sellest tööandjat teavitama kirjalikult - kirja teel või ka e-kirjaga. Kui e-kirjas on selgelt ilma tingimusteta väljendatud töötaja soov tööleping lõpetada, siis olemasoleva praktika kohaselt on sellist teatamise viisi aktsepteeritud.

Kuna TLSi kohaselt peab etteteatamine toimuma kirjalikult, siis ei piisa telefonikõnest. Olen kuulnud, et Soomes piisab ka SMSist. Hetkel puudub Eestis praktika selle kohta, et töösuhet võiks lõpetada SMSi kaudu.

Tööraamat võib jääda tööandja kätte nii kauaks, kuni töötaja sellele ükskord järele tuleb - tingimusel, et tööandja on selle kättesaamise võimalusest töötajat kirjalikult (soovitavalt tähitud kirjaga) teavitanud. Kui töötaja soovib, et tema tööraamatule läheks järele keegi kolmas isik, võib töötaja anda sellele isikule lihtkirjaliku volikirja ja teavitada sellest eelnevalt tööandjat.