Palgake välismaalasi ja ärge laske meeskonnal uinuda

Aivar Hundimägi 25. september 2006, 00:00

Kui Äriplaani konverentsil peetud ettekandeid iseloomustada, siis jäi mulje, et kõigil esinejatel üks silm naeris ja teine nuttis. Meil läheb väga hästi, aga majandusedu on tekitanud mitmeid uusi probleeme. "Vaja oleks väikest kriisi," ütles Rakvere lihakombinaadi juht Olle Horm.

Tõsisemaks mureks on tööjõupuudus. Igas sektoris on vajaka töökätest.

Me võime sellesse suhtuda kui heasse probleemi. Defitsiit tööturul sunnib palku tõstma, efektiivsust parandama ja lõpptulemusena saavutame järsu sissetulekute kasvu, paraneb meie ettevõtete konkurentsivõime ja jõuame kiiremini järele arenenud Euroopale.

Aga võib minna ka teisiti ehk nagu ütles mõlemal konverentsipäeval ettekannetest kokkuvõtteid teinud EBSi rektor Madis Habakuk: "Minu tuttavad pankrotihaldurid olid vahepeal murelikud, sest neil polnud tööd. Nüüd on nad aga muutunud rõõmsamaks, usuvad, et varsti tööpõld laieneb."

Palgasurve ja tööjõupuudus sunnivad ettevõtjaid tootlikkust parandama. Teist võimalust ei ole, töötaja peab hakkama homme tegema oma tööd kiiremini ja tulemuslikumalt, kui ta teeb seda täna. See on kulunud soovitus ja kõlab paberil lihtsa lahendusena.

Kui aga on tegemist tööjõupuudusega ehk tööturul dikteerib tingimusi töövõtja, siis on tootlikkust raske parandada, sest see eeldab muutusi organisatsiooni sees. Tänane olukord tööturul soosib pigem ebaefektiivsust. Pole mõtet pingutada, sest töö kaotamise hirmu ei ole. Nõudlikuma tööandja saab vahetada vähemnõudlikuma vastu.

Augustis olin Äripäeva maakonnakonverentsil Võrumaal ja pärast konverentsi lõppu kirjeldas üks ettevõtja ilmekalt olukorda tööturul. Kui varem anti jooma kukkunud töömehele ilma pikema jututa hundipass, siis täna on ettevõtja rahul, kui töötaja teatab ette, et teda mõned päevad tööl näha ei ole, sest tulemas on mõni sünnipäev. Väga hea, et teatab ette, saab töö firmas seniks ümber korraldada, kuniks töömees jälle viinakuradi käest pääseb ning viitsib tööle naasta.

Mida siis teha? Palgake enda firmadesse tööle välismaalasi ja ärge kartke maksta neile head palka. Habakuk tõi konverentsil heaks näiteks ettevõtja Rein Kilgi, kes palkas Uus-Meremaalt lambapügaja. Viimane suudab lamba pügada minutiga ehk oluliselt kiiremini kui sama tööd tegevad eestlased. Ja mis on positiivne: selle uus-meremaalase eeskuju oli nakkav ka kohalikele lambapügajatele, kes suudavad ühe tööpäeva jooksul varasemast rohkem lambaid puhtaks ajada.

On vale näha tööjõuprobleemi lahendusena odava tööjõu importi. Meie ettevõtete probleemiks on madal tootlikkus ja seda probleemi odava tööjõuga ei lahenda.

Pigem on probleemi lahenduseks kallis tööjõud. Otsige arenenud riikidest (vanast Euroopa Liidust) neid inimesi, kes suudavad teie ettevõttes teha ära praeguse kahe-kolme töötaja töö ning oma eeskuju, töövõtete ning tööharjumusega muudavad ka teie tänaste töötajate tegevuse viljakamaks.

Mis meid veel ohustada võib? Kuna majandus areneb kiiresti ning ettevõtete käibed ja kasumid kasvavad, siis muutuvad organisatsioonid laisaks. Raske on teha ettevõtte sees muutusi, mis looksid eelduse ettevõtete kasvuperioodi pikenemiseks.

Olen päri konverentsil esinenud Olle Hormiga, kelle hinnangul saab 2007. aastal ettevõtja olulisimaks kliendiks töövõtja ja olulisimaks turuks tööturg. Sellel turul on edukaimad need juhid, kes ei tegele enesepettusega. Viimase kohta ilmus hea näide reedeses Äripäevas. Avaldasime ülevaate Fastleader.com'i ja Emori poolt Balti riikide tippjuhtide seas tehtud küsitlusest. Kui küsiti, mis neid motiveerib, siis vastas 50% Eesti tippjuhtidest, et hea palk. Kui aga samade juhtide käest küsiti, mis motiveerib nende meeskonda, pidas palka motivaatoriks ainult 25% juhtidest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:20
Otsi:

Ava täpsem otsing