Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tony Alessandra: liiga kaugele arendatud tugevus muutub puuduseks
Tartu Juhtimiskonverentsi särav peaesineja Tony Alessandra soovitab juhtidel selgusele jõuda oma juhtimisstiilis ning sellega kaasnevates tugevustes ja nõrkustes. Enda tugevusi peab ära kasutama, kuid siiski peab jälgima, et nendega liiale ei mindaks.
"Liiga kaugele välja arendatud tugevus võib muutuda puuduseks. Näiteks domineeriv ja agressiivne juht võib muutuda liiga kontrollivaks ja sellega töötajad eemale peletada. Siiski ei tule juhil enda loomupärast stiili täielikult muuta," väidab Alessandra.
Igas stiilis on tugevused ja nõrkused. Peaasi, et juht neid teaks ja oskaks kohandada enda käitumist töötajate stiiliga.
"Juhi suurim dilemma seisnebki võimes panna inimesi soovitud viisil tegutsema, kuigi nad võtavad asju erinevalt vastu. Juht peab esitama endale küsimuse: milline on minu stiil ja milline on alluva oma?" soovitab Alessandra.
Kaks viisi panna inimesi tööle on võim ja karismaatilisus. Lihtne on öelda: mina olen boss, sina teed, mida ma ütlen. Selline käsutamine tekitab kindlasti teatud liikumist, aga liiga tihti kasutamisel kutsub esile vastuseisu.
Isikliku sarmiga juhid motiveerivad inimesi tegema asju nii, et viimased tunnevad, et nad ise seda tahavadki, mitte sellepärast, et seda peab tegema.
Kui aga sarmi napib, tasub endale selgeks teha, kuidas kohandada oma juhtimisstiili ja käitumist töötajate omaga. Kuldreegel ütleb: selleks et panna inimesi tegutsema soovitult, ei saa kõiki kohelda sarnaselt.
"Kõik stiilid on teatud tüüpi juhikohtadel head. Selle asemel et tahta endale täiesti teist stiili, tuleb mõelda, kuidas saaksin maksimeerida oma plusse ja vähendada nõrkusi. Kõige olulisem on siiski see, et juht teab ka oma töötajate stiile ja suudab nendega kohaneda," rõhutab Alessandra.
Neli levinumat juhtimisstiili