Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Triin-Anette Kaasik: nii kiiret koduturu kasvu ei osanud me paari aasta eest ennustada

Martin Hanson 24. september 2006, 23:00

"Kui 1999 aastal tehti prognoose, taheti viia 60% toodangust maalt välja. Nii roosiliselt ei ole läinud ning meie suurim valeprognoos oli ekspordi kiire kasv. Ekspordi maht on täna 30%, kuid ülikiirelt kasvav koduturg on hoidnud meid edukatena," rõõmustas Kaasik.

Täna 250 miljonilise käibega Baltikumi suurim plastikutootja Estiko tegi 1999. aastal konkreetse otsuse asuda lihtsa kiletootmise kõrval tegelema ka kilepakendite tootmisega, ostes uued masinad ning alustades ettevõtte uue etapiga.

"Tegemist oli kaalutletud ning tänaseks ka eduka otsusega. Oma tooteid pakume ennekõike piimatööstusele. Muuseas, Eesti on üks väheseid riike, kus veel piima kilesse pakendatakse. Lisaks vajavad kilet kala-, kondiitri- ja turbatööstus," sõnas Kaasik.

Estiko Plastari edu üheks suurimaks saladuseks on ka käibe ja inimeste arvu oluline tasakaalustamine.

"Iga ettevõtja unistus on saavutada pidev käibekasv vähemate inimestega. Loodame et see jätkub. Inimeste arv peaks 180 suurusjärgus stabiliseeruma. Me loome töötajatele pidevalt lisaväärtusi ning tegeleme müügitööga, et neid leida. Meie ennustatav palgakasv 15% ei ole ainus, mis inimestele müüb," märkis Kaasik.

Kaasiku hinnangul on Estiko põhiliseks konkurendiks meie turule tulevad rahvusvahelised kontsernid, kuid ka kohalikud nišiettevõtjad.

"Meid piinab ka tooraine hinnatõus, mis meid naftal põhineva toorme tõttu pidevalt mõjutab. Mõjutab see, mis toimub palgaturul. Lisaks vaatame suhteliselt mõrult pealt, kuidas luuakse uusi asendustooteid. Pakenditurg kasvab ning meie regioonis vägagi jõudsalt: kui Euroopa turu maht kasvab aastas 1,5%, siis meil 5%," kurtis Kaasik.

Efektiivsuses võrdlevad eestlased ennast pidevalt naabritest konkurentidega. Eesti pakendiettevõtted on kolmandiku võrra efektiivsemad kui tegijad teistest Balti riikidest, kuid Skandinaaviaga võrreldes on mahajäämus pea kahekordne.

"Me investeerime masinatesse, et vabaneda töökätest ja suurendada efektiivsust, peamiselt käibenumbri järgi inimese kohta. Kui siiani on turu kasv olnud 5%, siis uueks aastaks plaanime majanduskasvu valguses turu laienemist 15%, sama suurelt kui palgakasvu," lisas Kaasik.

Kaasiku suurim mure oli tõik, et naaberriikidega võrreldes ei ole Eestis võimalik saada arendustegevuseks eurotoetusi. "Lätis ja Leedus saab masinate sisse seadmiseks kuni 90% ulatuses eurotoetust. Meil seda ei ole, mis annab meie naabritele konkurentsieelise," kurjustas Kaasik.

Miks ei õnnestunud eksporti arendada sellise kiirusega nagu loodate?

Triin-Anette Kaasik: Kaks faktorit. Esiteks see, et koduturg on arenenud kiiresti ning energia läinud selle nõudluse rahuldamisele. Ja teiseks - ega välismaal meid keegi ju ei oota. Situatsioon on teine kui seitse aastat tagasi, kui igal pool oli nõudlus tootmisest üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:20
Otsi:

Ava täpsem otsing