Ville Jehe: viimane aeg panustada internetti

Jehe oli oma ettevõttes teinud küsitluse, kes on Eestis enim internetitööstust mõjutanud ettevõtted.

Tulemused olid järgmised: Estonian Air, firma, kes aasta poolteist enne konkurente viis oma piletite müügi internetti. Pangad, kelle portaalide üle võivad eestlased uhked olla. Hobby Hall, firma, kelle otsus minna internetti on talle tänaseks suure eelise konkurentide ees andnud.

Jehe tunnistas, et ka tema oli algselt selle otsuse suhtes skeptiline, et kas pole liiga vara, kuid ei olnud. MarkIT, tõestas väikesel turul, et B2B (ettevõttelt ettevõttele) internetilahendus on elujõuline. City24 ja Auto24 - firmad, kes on loonud ise uue turu ja võtnud seal liidripositsiooni.

City24 on Jehe sõnul veel selles suhtes huvitav ettevõte, et selleks, et kindlustada endale klientuuri, võttis ta endale osanikeks viis suurimat kinnisvaraettevõtet, kes siis firmasiseselt sundisid omi töötajaid sinna andmeid panema.

Jehe sõnul on internetireklaami suurus hetkel statistika kohaselt 40 miljonit krooni. See jaguneb bänneri- ja otsingureklaami vahel. Jehe leiab, et tegelikult peaks ju internetireklaami hulka kuuluma ka kuulutused ja kataloogid. Nende lisamine tähendaks aga seda, et kokku oleks seda vähemalt 90 miljonit krooni, mis teeks kogu reklaami turust interneti osaks tervelt kaheksa protsenti praeguse näidatud kolme asemel.

Internetireklaam möödus mullu välireklaamist, sel aastal möödub raadiost ja Jehe hoiatas, et aastal 2007 möödub näiteks Suurbritannias internetireklaam trükipressist.

2007. aasta ohtudeks peab Jehe seda, et kuna internetifirmadesse on tekkinud raha, siis nad muutuvad halvas mõttes tavalisteks ettevõteteks. See tähendab, et nad enam ei võitle enda ellujäämise eest, vaid muutuvad laisaks.

Laisaks muutumine on aga ohtlik, sest üks kvartal internetis tähendab tavafirma jaoks kahte aastat ehk internetifirma peab tegema kõike kiiremini.

Teiseks ohuks on Jehe sõnul tööjõupuudus. Kui kunagi oli puudu internetifirmades juhtidest, siis täna on see probleem kandunud programmeerijate ehk täideviijateni. Lahendus on Jehe sõnul see, et kuna töötaja istub nii ehk naa internetis, siis võib neid palgata mujalt, kust töötajaid lihtsam leida. Kolmandaks ohuks nimetas Jehe digitaalset lõhet. Tähenda see seda, et üks grupp inimesi oskab kasutada ja õpib uusi asju juurde ja teine ei oska ja ei jõua õppida, sest see esimene liigub liialt kiiresti eest ära.