Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firmad kulutasid arstidele 30 miljonit

    Alates eelmisest aastast peavad kõik Eestis ravimeid müüvad firmad teatama ravimiametile summad, mille eest on sõidutatud arste, proviisoreid ja farmatseute õppereisidele ning toetatud nende osalemist konverentsidel ja seminaridel.
    Ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs ütles, et avalikustatud numbrid on see osa ravimite müügiedenduskulutustest, mida senini müügiedenduseks justkui ei peetudki. Nii on aastaid olnud avalik saladus, et ravimifirmad sõidutavad arste küll väliskoolitustele, küll oma tehastega tutvuma, küll korraldavad korraldavad arstidele luksuslikke jõulupidusid või nädalalõpuüritusi.
    "Nüüd on avalikustatud just see tahk ravimite reklaamimisest, mille kohta on ikka olnud palju kuulujutte, kahtlustusi," ütles Irs. "Olid ajad, kus arstide jätkukoolituse sildi all liikusid suured rahad ning vahel käisid välismaal "koolitustel" lausa terved arstide perekonnad."
    Samas moodustab palju suurema osa ravimite reklaamist Irsi sõnul ravimiesitlejate n-ö igapäevane töö, sest enamik Eestis tegutsevaid suurte ravimifirmade filiaale või tütarfirmasid tegelebki vaid reklaamiteenuse osutamisega emafirmale. Et avalikustada andmed, kui palju üks või teine ravimifirma arste välismaistele koolitustele sõidutab, selle vastu polevat Irsi sõnul olnud keegi ravimimüüjatest. "See teema pole sugugi ainult Eesti eripära, vaid on ajakirjanduse tähelepanu pälvinud ka mujal Euroopas. Sellepärast on arstid ja ravimitootjad aru saanud, et nende rahalised suhted peavad olema läbipaistvamad," lisas Irs.
    Ravimifirma Sanofi-Aventis Eesti filiaali juhataja Piret Selli sõnul jõuab info uute ravimite kohta arstideni kas erialakonverentsidel välisriikides, kohalikel teadusüritusel, teaduskirjanduse või ravimiesindajate kaudu. "Ravimfirmadel on kandev roll kõigi nende informatsiooniallikate rahastamises ja seadusega on paika pandud, et ravimifirma tohib katta vaid osalemistasu, transpordi- ja majutuskulud mõistlikus ulatuses," rääkis Sell. "Toetust saanud arstiga sõlmitakse leping, et saadud toetus ei mõjuta arsti ravimi valikul."
    Sanofi-Aventis müüs Eestis eelmisel aastal rohtusid, haiglaravimeid arvestamata, 97,7 miljoni krooni eest. Kõige suurema, ca 25 miljoni kroonise käibega ravim oli hüpertensiooni ja südamepuudulikkuse ravim Cardace. Ravimiametile raporteeris ettevõte ca 2 miljoni kroonistest arstide koolitamise kulutustest.
    GlaxoSmithKline Eesti tütarfirma GSK Eesti OÜ juhataja Akshay Mody ütles, et ettevõte on aidanud Eesti arstidel osaleda nii rahvusvahelistel kui ka Eesti-sisestel meditsiinikonverentsidel. "Võrreldes lääneriikidega on need summad marginaalsed, kuid olen kindel, et arstide jaoks tõhusaks abivahendiks oma valdkonnas uute teadmiste saamisel," ütles Mody. Tema sõnul on GSK jaoks palju suurema kaaluga tegevusvaldkond seotud kliiniliste uuringute läbiviimisega Eestis, millele kulub 10 korda rohkem raha kui arstide täiendkoolitusele, 25-30 miljonit krooni aastas.
    Mody ütles, et tema teada pole nõue avalikustada arstide koolitamiseks kulunud summad eriti levinud ning Eestis on ravimitega seonduv üks rangemalt reguleeritud alasid üldse. GSK müüs eelmisel aastal Eestis ravimeid 170 miljoni krooni eest, enimmüüdud ravimid olid astmaravim Seretide, vererõhuravim Lacipil, ravimid aidsihaigetele ja antidepressandid. Ka on GSK Eesti üks suuremaid vaktsiinide müüjaid.
    Teistest firmadest tunduvalt enam arstide üritustesse ja koolitustesse investeerinud AstraZeneca Eesti kontori juht Mart Levo teatas, et AstraZeneca ei korralda ega toeta meelelahutusüritusi, vaid toetab spetsialistide osalemist rahvusvahelistel sümpoosionidel, kongressidel, konverentsidel ja koolitustel. Eelmisel aastal toetas AstraZeneca arstide osalemist erinevatel üritustel 5 miljoni krooniga.
    Ühe ravimiäriga kursis oleva inimese sõnul püüavad ravimifirmad nn enda poolele saada paar valdkonna tipparsti, keda siis ravimi edaspidisel turundamisel tugiisikuna kasutatakse. Kui tegemist on suure soodusprotsendiga ravimiga, püütakse kampa saada vastava eriala arstid. Kui aga haigekassa soodustus on alla 50 protsendi, suunab ravimifirma jõud sellele, et saada ravimi soodusprotsenti suuremaks, sest pole mõtet reklaamida rohtu, mida inimesed osta ei jõua.
    Ravimiametile esitasid aruande eelmise aasta reklaamikulutuste kohta 247 ravimimüüjat, kellest 70 teatas, et reklaami polegi tehtud.
    Selle aasta esimese poolaastaga müüdi Eestis ravimeid 1095 miljoni krooni eest, mis on 15 protsenti rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
    Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku teaduri Maigi Eiseni sõnul on väga levinud ravimifirmade korraldatavad arstide nädalavahetuse väljasõidud.
    Eiseni sõnul korraldab ravimifirma kõik: sõidutab inimesed kohale, tutvustab oma ravimeid, mõni arst teeb temaatilise ettekande ning kindlasti ei puudu ka üritusel nn lõõgastav osa näiteks spaas. Tavaliselt saadab ravimifirma kutsed osakonna kõikidele arstidele ning kes tahab minna, peab lihtsalt ravimifirma sekretärile oma tulekust teatama. Eiseni sõnul leiab osa erialaseltse, et on parem, kui arste kutsutakse spaadesse, kui et ravimiesitlejad arsti vastuvõtu ajal oma ravimeid tutvustama tulevad.
    Eiseni sõnul on ravimifirmal kaks klientide nimekirja: VIP-kliendid ja tavalised arstid.
    VIPid on omal alal arvamusliidrid. Nendega koostööst on ravimifirmad väga huvitatud, kuna nad võivad avalikkusele öelda ka paar head sõna mõne ravimi kohta.
    Mitu ravimifirmat on asutanud spetsiaalse sihtasutuse, kust arstid saavad taotleda raha väliskoolitustele sõitmiseks.
    Eelmisel aastal alustas tööd GlaxoSmithKline Eesti OÜ loodud GSK Perearstide Täiendamise Sihtasutus, kust võivad rahvusvahelistest konverentsidest osavõtuks stipendiumi taotleda kõik Eestis praktiseerivad perearstid, residendid ja doktorandid. Stipendiumi suurus on 5000-20 000 krooni ning eelistatud on taotlejad, kes teevad konverentsil ettekande. Stipendiumi saanud arst peab avaldama läbitud koolituse kohta kirjutise ajakirjas Perearst või mõnes muus erialases väljaandes.
    Eesti ravimifirma Nycomed SEFA sihtasutus Nycomed Eesti Fond maksis eelmisel aastal tohtritele toetusi ligi 100 000 krooni. Fondi nõukogusse kuuluvad Nycomed SEFA juhid.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.