Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palk ei ole tööandja ärisaladus

    Mõni aeg tagasi ilmus Äripäevas murettekitav artikkel palga salastatusest. Nimelt väidab artiklis sotsiaalministeeriumi ametnik, et töötaja ja tööandja võivad tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest palgaandmete konfidentsiaalsuses kokku leppida.
    Sellise üldistava avalduse valguses jääbki lugejaile arusaam, et lepinguvabadus on midagi püha, asetsedes kõrgemal isegi põhiseadusest. Jääb arusaamatuks, kuidas saab jurist olla normi tõlgendamisel nii loominguline, et võtab vabaduse teatud osa normi tekstist ja mõttest ignoreerida. Sätestab ju seadus selgelt lepinguvabaduse teostamise piirid.
    Artiklis on õigesti märgitud, et seadus ei keela palgaandmete konfidentsiaalsuses kokku leppida. Ent väita, et lepinguvabaduse põhimõte lubab kokku leppida kõiges, mida seadus ei keela, on lühinägelik. Dispositiivsuse põhimõte tsiviilõiguses ei ole piiritu printsiip, mis õigustaks mis tahes toiminguid. Tsiviilõigus räägib ka eraomandi kaitsest, headest kommetest ning isikute põhiõigustest.
    Lepinguvabaduse põhimõte peab sarnaselt teiste õigusprintsiipidega olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseadus näeb ette igaühe õiguse sõnavabadusele, lisades, et sõnavabadust võib teatud juhtudel piirata seadus. Tänaseks ei ole kehtestatud ühtegi normi, mis annaks tööandjale õiguse keelata töötajal oma palgaandmeid avaldada. Küll aga on tööandjale seatud piirangud sellist infot levitada.
    Lepinguvabaduse põhimõte on ahvatlev paljudele tsiviilõiguse teostajatele ning selle vaimus näib palgasalastatuse kokkulepe õigegi olevat. Aga mis saab siis, kui töötaja oma kohustust rikub? Milline on sanktsioon selle eest, et töötaja on kasutanud oma põhiseaduslikku õigust sõnavabadusele ning nimetanud kellelegi oma palganumbri? Artiklist nähtub, et tegemist on justkui usalduse kaotusega, ehk teisisõnu näib tööandjal õigus olevat töötajat distsiplinaarkorras karistada kuni töölepingu lõpetamiseni välja.
    Artiklist selgub, et info levib siiski ning tööandja ei saa midagi teha, kuna rikkumist on raske tõendada. Tõepoolest on raske tõendada seda, mida pole, sest palga salastatuse kokkulepe on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Palga konfidentsiaalsuse klausli kirjutamine töölepingusse ei too kaasa usalduse kaotust töölepingu seaduse mõttes, vaid viitab usalduskriisile ettevõttes.
    Töötajal on õigus otsustada, kellele ja kui palju ta oma palgast teada annab. Iseküsimus on, kas ta seda teeb. Üldiselt oma palganumbreid kergekäeliselt ei avaldata. Kuid põhjuseks pole klausel lepingus, vaid pigem leitakse, et palk on omand, mis ei puutu teistesse. Kui aga töötaja jutukus tööandjale tuska valmistab, tuleks probleemi otsida mujalt.
    Töölepingu seadus sätestab töötasustamisel ebavõrdse kohtlemise keelu. Kui tööandja sunnib töötajat oma töötasu kolleegide ees saladuses hoidma, võib see viidata ebavõrdsele kohtlemisele. Kui palganumber tuleb salajas hoida väljapoole, võib tegemist olla palgadumpingu ehk turu solkimisega. Viimane ei meeldiks tõenäoliselt teistele tööandjatele.
    Põhiseadus lubab isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirata teatud tingimustel ja ulatuses. Töötaja sõnavabadust võib piirata, kui küsimuse all on tööandja tegelik äri- ja tootmissaladus. Endast lugu pidav tööandja peaks tundma põhiseadust ja mitte laskma end lummata vabadusest äraspidiseid lepinguid sõlmida.
    Autor: Tiia E. Tammeleht
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.