Eesti Gaas lajatab ettevõtjatele ootamatu hinnatõusuga

"See asi teeb meele väga mõruks - üks asi on reaalne kulude kasv, teiseks pole see käitumine päris õiglane," kurtis Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm. Kombinaadil on leping gaasi hinna peale tehtud 1. jaanuarini, kuid suvel teatas Eesti Gaas, et oktoobris hakkavad kehtima uued hinnad ning kui lihakombinaat sellega nõus ei ole, peab ettevõte hinnavahe nii või naa jaanuarist tagasiulatuvalt kinni maksma.

"Tegemist on märkimisväärse hinnatõusuga, jutt ei ole üldse kommirahast," rääkis Horm, kes monopoli sellise käitumisega nõus olla ei taha. "Peast ma küll ei ütle, aga arvan, et ainult emaettevõttes tarbime aastas gaasi 10 miljoni krooni kandis. Tõenäoliselt kasvavad kulud üle 50%."

Õiglaseks ei pea sellist käitumist ka A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop, kes erinevalt Hormist ei hakanud Eesti Gaasiga vaidlema, vaid leppis hinnatõusuga. "Üldiselt oli teada, et hinnatõus tuleb, küsimus oli, millal," rääkis Noop, kes peab järgmisel aastal gaasi eest umbes 2 miljonit krooni rohkem välja käima. "Eesti Gaasi selline käitumine ei ole eetiline - vana leping oleks võinud jaanuarini kehtida. Samas kui seatakse valiku ette, et kas tõstame praegu või on 1. jaanuarist veelgi kõrgem hind, siis mis teha. Võime protestida, aga mis see ikka annab."

ASi Estonian Cell leping Eesti Gaasiga kehtib tegevjuht Margus Kohava sõnul 2008. aasta kevadeni, kuid sellest hoolimata üritas Eesti Gaas juba talvel alustada gaasi hinna tõstmise läbirääkimisi.

"Aga kui nad lepingu läbi lugesid, siis loobusid sellest mõttest," meenutas Kohava. Mis saab 2008. aasta kevadel, kui leping lõpeb, Kohava praegu ei tea. "Trende vaadates on meil hirm küll. Ei saa öelda, et me praegu selleks juba raha koguks," rääkis Kohava. "Äkki tahab Eesti Gaas uues lepingus ikkagi sisse kasseerida vahepeal saamata jäänud raha."

"Ma ei nimetaks seda väljapressimiseks," lausus Eesti Gaasi müügiteenuste ettevõtte direktor Raul Kotov, meenutades, et ajaloos on olnud ka hetki, kus Eesti Gaas on pidanud kaasa minema ettevõtjate nõudmisega gaasi hinda alandada. Kotovi sõnul on Eesti Gaasi kliendid 1400-1500 ettevõtet ning neist 200 ringis on tööstusettevõtteid. Osa neist on soovinud jääda kehtiva lepingu juurde, kuid 2/3 on olnud nõus lepingut enne tähtaega muutma.

Lepingut muutma ei olnud nõus näiteks Saku Õlletehas. "Me ei leidnud, et nende soov lepingu tingimusi üle vaadata oleks põhjendatud," ütles Saku Õlletehase tootmisdirektor Tõnu Aas.

Gaasi hinna tõus on ühelt poolt seotud sellega, et muud kütused, nagu näiteks nafta, on kallinenud. Teisalt kuuluvad Eesti, Läti ja Leedu Euroopa Liitu ning nüüd toimub gaasi sisseostuhindade ühtlustumine ehk meie ostuhinnad jõuavad järele Euroopa hindadele.

Hinnatõusust ei pääse ka need ettevõtted, kes gaasi eest otse Eesti Gaasile ei maksa. Nii näiteks kasvavad ASi Tere kulutused soojusenergiale tuleval aastal 2 miljoni ning ASi Wendre kulutused 1 miljoni krooni ringis.

"2 miljonit krooni aastas on ikka väga suur raha. Järelikult peame rohkem raha teenima, kuid seda pole kerge kusagilt võita," rääkis ASi Tere juhatuse esimees Kadi Lambot, viidates, et ilmselt tuleb tõsta piimatoodete hindu lõpptarbijatele.

Gaasist toodetud auru eest küsib Fortum Termest Terelt oktoobrist 44% rohkem. "Kui te küsite, kas selline hinnatõus viha ei tee… Ei saa lasta emotsioonidel möllata, mis ma vihastan kogu aeg. Aga ega loomulikult selline hinnatõus ei meeldi," märkis Lambot.

Wendre juht Vahur Roosaarele on miljonikroonine hinnatõus ettevõtte Vändra tootmisüksuses valus. "Sellises vormis teha 100% tõuse on äärmiselt kurbnaljakas," rääkis Roosaar.

Roosaare sõnul tuleb Wendres hakata mõtlema, kuidas edasi toimetada, ilmselt tuleb investeerida hoonete soojapidamisse.