Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlased vaatavad välismaale
Eesti Panga esmaspäeval avaldatud maksebilansi raporti kohaselt on eestlaste investeeringud välismaale kasvanud aastaga hüppeliselt.
Portfellinvesteeringute (investeeringud võlakirjadesse ja aktsiatesse, millega ei omata ettevõttest üle 10 protsendi) maht on tõusnud aastaga rahaliselt arvestatuna veelgi enam, 33,2 miljardilt 46,2 miljardi kroonini.
Investeeringud välisaktsiatesse ja osadesse on sealhulgas hüpanud 9,9 miljardilt 15,9 mld kroonini.
Aktsiainvesteeringuid välismaale on aidanud kindlasti suurendada Hansapanga börsilt viimisega tekkinud vaba raha ning oma osa on kindlasti ka teise pensionisamba fondide investeeringutel ja inimeste tärganud huvil investeerimisfondide vastu. Aastaga tuli teise pensionisambasse raha juurde näiteks umbes 2 miljardit krooni ning sellest väga suur osa on investeeritud välisväärtpaberitesse.
Huvitav on samas fakt, et välismaalaste portfellinvesteeringud on aastaga hoopis vähenenud, 39,6 miljardilt 35,9 miljardi kroonini. Tõsi, investeeringud aktsiatesse ja osadesse on aastaga siiski kasvanud 10,6 miljardilt 13,2 miljardi kroonini. Oma roll võis siin olla Hansapanga raha ümbersuunamisel teistesse aktsiatesse ning Tallinki börsiletulekul.
Üleüldist kindlat suunda eile Tallinna börsil täheldada ei olnud.
Ainuke märkimisväärne liikuja oli Norma, mille suutis väike müügisurve suruda 4,70 euroni (73,54 kroonini) ehk 3,1 protsendi võrra miinusesse. Väärtpaber on jõudnud taas tasemeni (4,65-4,70 eurot), kus ta terve selle suve kõikus.
Norma tekitab jätkuvalt vastakaid tundeid.
Kui pidevalt kahanev kasumlikkus tõukab investoreid eemale, siis teadmine, et ettevõttel oli juuni lõpus arvelduskontodel ja lühiajalistes investeeringutes 517 miljonit krooni (39,2 krooni aktsia kohta), ja suur tõenäosus, et Norma pakub ka lähitulevikus möödunud aastatega sarnaseid dividende (5 krooni aktsia kohta) võiks aktsia hinnalangust jällegi pidurdada.