Jaan Lepp: Tahame tõestada, et ka suured firmad võivad olla paindlikud

Kohtumine Jaan Lepaga leidis aset ühel kuumal augustikuu päeval tema kabinetis.

Mehe olekust ei tundunud ärevust. Pigem võis lugeda sellest välja meeldivat ärevust, mis tekib siis, kui uus väljakutse on ennast täies ulatuses paljastanud.

Peatselt DSV nime kandma hakkaval ettevõttel ei seisa ees lihtne ülesanne. Börsiettevõttena saab olla eesmärgiks vaid kasv. Olukord tööturul on aga kehv.

15. mail kolisime ringi. Tänaseks on kaks firmat ka juriidiliselt ühendatud.

Selle tulemusel oleme iseendalegi märkamatult kasvanud oma valdkonna suurimaks transpordi ja logistikafirmaks Eestis.

Ja nii nagu kogu Euroopas, hakkame ka Eestis kandma alates 2007. a jaanuarikuust oma emafirma DSV nime.

Olen viimastel aastatel olnud mitme ülevõtmise ja ühinemise juures. Üllatanud on see, kuidas samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted võivad olla seestpoolt nii erinevad - nii tegutsemispõhimõtete kui ka ärikultuuri osas.

Õppisime seda, et ühest valemit edukaks ülevõtmiseks ei ole - lähtekohad, mis olid edukad üks kord, ei pruugi töötada teine kord.

Ärikultuuride erinevusetõttu on tänaseks osa Frans Maasi inimesi kõrvale astunud.

See on kahjuks liitumisprotsessi üks paratamatu osa. Ilmselt mängis oma osa ka see, et enne ühinemist olime konkurendid. Eesti kontoris töötanud 26 inimesest jätkab praegu meiega alla poole.

Arvan küll, 1990ndate lõpust alates on meie emafirma tegutsenud üliagressiivselt laienemise vallas ja on olnud edukas. Tegu on kahtlemata Kopenhaageni börsi ühe edukama aktsiaga viimastel aastatel.

Ettevõte on pidevas liikumises. Ei usu, et meid nüüd vanaks firmaks võiks pidada. Ise loodame, et suudame veel kaua uusi väljakutseid leida.

Suhteliselt raskelt prognoositav. Ekspedeerimisturul saab võtmeteguriks konkurents ressursi - kvaliteetsete vedajate pärast. Alltöövõtjad vaevlevad tõsise tööjõupuuduse käes samal moel nagu päästeamet või politsei. Paljud vedajad lahkuvad ka kaubaveoärist teedeehitusse või lähevad juhid välismaale. On selge, et tänaste hindadega teenuste kvaliteeti enam tagada ei õnnestu ja hinnatõus on paratamatu.

Olukord, kus arengut hakkab piirama tööjõupuudus, on Eesti kasvavale majandusele uus. Seda on küll ette ennustatud, aga nüüd on see käes. Lahendusi on kaks - olemasoleva ressursi efektiivsem kasutamine või täiendavate ressursside kaasamine lähiriikidest. Meie äris tähendab see variant teiste riikide, nt Läti, Leedu ja Poola vedajate kasutamist, mis on seadusandlikult lubatud. Aga eks samad probleemid ole ka neis riikides.

Börsiettevõtte osana peame kasvama. Meil muid valikuid ei ole.

Ekspedeerimisäri on globaliseerunud meeletu kiirusega. Pole kahtlustki, et liitumisi ning ülevõtmisi tuleb järgmiselgi aastal. Suuremaid konsolideerumisi, mis võiks raputada Eesti ekspedeerimis-turgu, hetkel ei tea.

Oma kindlates nišitegevustes võivad väiksed olijad väga tegijad olla. Nad jäävad turul ka tulevikus ellu. Pigem saab raske olema keskmise suurusega tegijatel, kes ei ole liha ega kala.

Oleme ennast kogu aeg pidanud küllaltki kliendikeskseteks ja operatiivseteks, aga pärast viimast ühinemist avastasime, et meie trumbid hakkavad kaduma.

Nüüd oleme otsustanud tõestada, et ka suurfirma võib olla paindlik ja hooliv. Selle eesmärgi oleme endale püstitanud ja tegutseme. Eks aasta pärast näe, kuidas läinud on.

Kliendid on arenenud ja kasvanud koos meiega. Näiteks oli meie viimasel sünnipäeval kümmekond klienti, kes on meiega olnud kõik need 15 aastat. Üldiselt võiks öelda, et arusaamine meie tegevusvaldkonna kirjutatud ja kirjutamata reeglitest paraneb.

Positiivseks trendiks võib pidada, et järjest rohkem soovitakse keskenduda oma põhitegevusele ja usaldatakse rohkem partnereid. Näiteks täna oleme olukorras, kus nõudlus kvaliteetsete ladude ja laotöökorralduse järele ületab oluliselt pakkumist.

Võib öelda, et niikaua, kui kasvab Eesti majandus, läheb ka veokorraldajatel elu hästi. Selle aasta prognoos sisaldab ka ühinemisest lisandunud töömahtusid. 2007. a konkreetseid plaane pole veel teinud, aga majanduskasvu jätkumisel järgmisel aastal peaks 20% kasv olema jõukohane.

Meie äriplaan seda küll ette ei näe. Koostööd teeme nn erivedudel nagu ülegabariidilised veod, kolimised, jms. Muudel juhtudel proovime ise hakkama saada.

Küll aga tehakse minu arvates head koostööd Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni vahendusel ekspedeerijate ühiste huvide kaitsmisel nii suhetes riigiasutustega kui ka infrastruktuuri ettevõtetega.

Siiani oleme seda usku olnud, et igaüks peaks ise hakkama saama.

Üldiselt oleme oma spetsialistid ise välja kasvatanud. Uute töötajate valikul kasutame põhiliselt olemasolevate töötajate soovitusi. Kuna kogemus on olnud väga positiivne, siis muid kanaleid me praktiliselt kasutanud ei ole.

Ei tea, kas need asjad on omavahel seoses, aga pärast ELiga liitumist on märgata, et n-ö keskmine saadetis läheb iga aastaga väiksemaks, samas saadetiste arv suureneb.

Ühest numbrit on raske öelda. Hinnamuutus on erinev nii veosuundade kui ka osa- ja täiskoormate lõikes. Samuti on raske prognoosida kütusehindade muutust. Julgen aga arvata, et võrreldavate veomahtude korral peaks järgmise aasta transpordieelarvet suurendama ca 10% võrra.

Põhjused on erinevad, aga suurimat hinnatõusu võib oodata Eesti sisevedudel ja pikkadel Lõuna-Euroopa vedudel nagu Prantsusmaa, Hispaania ning Itaalia.