Katuseakna kardin kujundab valgust ja kaitseb kuumuse eest

Marina Tigasing 27. september 2006, 00:00

Loomulikku valgust lasevad ruumi nii katuseaknad kui ka vertikaalselt asetsevad aknaavad. Kuigi tihti arvatakse, et katuseakendele kardinaid saada pole ega ka panda, siis tegelikult vajavad need valgust varjavaid või lauspimendavaid katteid tavaakendest isegi enam.

Liiatigi on katuseaknad lähtuvalt oma kaldest ja taevale lähemal asetsemisest sootuks intensiivsema valguse vahendajad.

Seega, et vältida katusealuse ruumi liig ülekuumenemist päikeseküllastel aastaaegadel, on kardin akna ette hädavajalik. Kuna katuseaken asetseb tavaliselt kaldpinnas, siis on katuseakna tootjad pakkumas kardinaid ja aknakatteid spetsiaalselt just katuseakendele.

"Kvaliteetselt toodetud ja standardsele katuseaknale on võimalik paigaldada nii sisemist kui ka välimist kardinat," selgitab VELUX Eesti OÜ bürooassistent Kirsti Leppik.

Tema sõnul sobivad katuseakendele kõige paremini originaalkardinad, mis erinevad tavarulookardinatest. Originaalkardinate paigaldamist hõlbustavad spetsiaalsed paigalduspesad.

Liigituselt jagunevad sisekardinad nelja rühma, mille moodustavad rulookardin, ribakardin, pimenduskardin ja voldikkardin. Ühise joonena jooksevad kõik need kardinad liigutamist kergendavatel siinidel.

Leppiku kinnitusel on kõige populaarsem rulookardin, kuna see on lihtne, käepärane, aga ka hinnalt paljudele kõige taskukohasem. Kinnitada on rulood lihtne. Kangas kinnitub rullile, mis omakorda kinnitatakse akna küljes olevate otsikute abil aknaraami ülaosa külge.

Mehhanismi vedru tagab ruloo sujuva liikumise, ilma et peaks juhtimiseks kasutama nööre. Aknaraamile kinnitatakse konksud, mille taha ruloo haakub ja jääb kindlalt pinge alla.

Samuti levinud ribakardin katuseakna ees lubab Leppiku seletusel seevastu reguleerida nii sissetuleva valguse hulka kui ka suunda.

Spetsiaalne konstruktsioon ning suunavad külgsiinid tagavad kardina töömehhanismi. Ribakardin on ka ainus kardin, mida saab kasutada suure niiskussisaldusega ruumides.

Magamistoas muidu asendamatut pimenduskardinat kasutatakse kontoris harva.

Samas on Leppiku kinnitusel üsna levinud pimenduskardina kasutamine koos voldikkardinaga, mida aga iseseisvalt vaid dekoratiivse iseloomu tõttu paigaldatakse akna ette üksi harva.

Väliskardinatest saab katuseakendele paigaldada päikesevarju, mis jääb märkamatuna katteplekkide varju, kui seda parajasti ei kasutata.

Päikesevarju saab ette tõmmata ruumi seest ja samal aknal on võimalik ka sisemist kardinat kasutada. Eelisena selline kardin ei lase päikesekuumusel üldse siseruumi jõuda. Väliskardin on valmistatud ilmastikukindlast materjalist.

Väga harva kasutatakse koos katuseakna teiste kardinatega ka külgsiinidele tihedalt istutatud PVC-võrgust putukavõrke.

Erinevalt teistest katuseakna kardinatest paigaldatakse selline putukavõrk kaldseinale, aknalengi äärde.

Katuseakna ette paigaldatud erikardinaid hinnates peab sisekujunduslikust aspektist lähtuv Vaikla Studio OÜ sisearhitekt Urmo Vaikla tähtsaks rulookardinate plaanimisel ruumi loomuliku ilme säilitamist, aga ka kardina sobitumist ülejäänud esemetega. Unustada ei maksa ka ruumi üldkujundust.

Seega samad põhimõtted, mis tavakardinate paigaldamisel tavaliste akende ette.

"Näiteks põhjapoolsed katuseaknad ei vaja ilmtingimata kardinat, sest loomulikku valgust pole palju," seletab Vaikla. Seevastu lõunapoolsete akende valgusintensiivsus on tema kinnitusel suurem ja et ruum ei muutuks lämbeks ja liigkuumaks, võiksid sissetulevat valgust reguleerida ribakardinad.

A. Toom IC maamõõdubüroo juhataja Ulli Lätti arvates on ruloo sisekujunduslik eesmärk küll vähene, aga see-eest kaitseb hästi otsese valguse ja kesksuvise kuumuse eest.

Siiski eelistab Ulli Lätt kaetud katuseaknale avarat ja avatud vaadet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing