Konteinerid raudteelt kadumas

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 26. september 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konteinerid raudteelt kadumas
Aastal 1996 kirjutas Äripäev, et konteinerite vähesuse tõttu võib nende Venemaale saatmise ooteaeg kesta Tallinna kaubajaamas nädalaid.
Tollal Tallinna kaubajaamale klientide konteinereid vahendanud RE Eesti Raudtee kommertsettevõtte Kanton hiilgeajad jäid Vene sõjaväe lahkumise perioodi. Toona saadeti iga päev kaubajaamast teele ligi 60 konteinerit kaupa.
Kanton juhataja tunnistas, et Tallinna kaubajaamas esineb päevi, kus teele ei lähetata ühtegi konteinerit.
"Vene sõjavägi on läinud ja suurettevõtted, kes vanasti meie teenuseid kasutasid, eelistavad hoopis autovedusid," kurtis Liblik.
Enamiku oma toodangust Venemaale transportiv AS Norma eelistas olukorrale vaatamata turvavöösid Venemaa autotööstusele saata raudteel.
Norma lähetusjuht Arno Mets oli kindel, et see on ettevõttele kõige soodsam transpordiviis. Kui raudteel moodustavad veokulud kauba maksumusest 0,7-0,8 protsenti, siis autovedude puhul tõuseb transpordikulu 4,2-4,3 protsendini.
Metsa tollaste sõnade kohaselt oli odava raudteetranspordi probleemiks konteinerite ärasaatmine, kuna kaubajaam ei suuda kiiresti komplekteerida täisvaguneid, mistõttu võib konteinerite lähetamine venida kahest nädalast kuni ühe kuuni.
Olukorra parandamiseks üritas Norma Kantoniga lepinguid tehes sisse suruda punkti, mis garanteeriks konteinerite saatmise vähemalt kahe nädala jooksul.
/…/
Eesti Raudtee tollane peadirektor Parbo Juchnewitschi väitis, et Eesti Raudteel on olemas palju nõutud 20- ja 40tonniseid konteinereid. Väiksemaid konteinereid pole Juchnewitschi väitel enam vaja, kuna kaubavedude struktuur on muutunud.
/…/
Mart Libliku sõnul võinuks pikale ooteajale leevendust pakkuda ASi N-Terminaali plaan käivitada Moskva suunal terve konteinerblokkrong, mis oleks andnud võimaluse panna nimetatud marsruudile kaasa ka teiste ettevõtete veoseid.
Paraku ei olnud idee tehniliselt kohe teostatav, kuna nõudis ühe harutee juurde ehitamist. Kilomeeter raudtee ehitamist maksis aga neli miljonit krooni.
N-Terminaali transpordidirektor Aap Kuum väitis siiski, et probleem oli Venemaas. Peamisena nimetas ta garantiide puudumist, polnud kindel, et sinna saadetud konteinerid ka tagasi tulevad.
/…/
Juchnewitsch nentis, et see äri, kui konteineriga veeti lahkuva Vene sõjaväe vara ja ka Eesti mööblit kuhugi Venemaale, on lõppenud. Määrav Eesti Raudtee majandustulemis oli õlitoodete vedu.
Teede- ja sideministeeriumi tariifikomisjon nõustus riikliku autoregistri ettepanekuga tõsta sõidukite tehnilise ülevaatuse piirhindu. Uuued piirhinnad on senisest ligikaudu 200 protsenti suuremad.
Riiklik autoregister põhjendab hindade tõstmist tehnilise ülevaatuse punktide kaasajastamisega ja nendesse moodsate seadmete ostmisega.
Uue hinnakirja alusel maksab näiteks väikebusside ülevaatus 180 krooni, üle 12tonniste veokite 240 ning üle kümnetonniste haagiste ja poolhaagiste ülevaatus 200 krooni.
Riigiettevõtte Eesti Raudtee alla kuuluv raudteevalve eskordib Eesti territooriumil 29 erinevat kaubaliiki. Kõige enam huvituvad rüüstajad metallist ning kütusest.
Varguste vähendamiseks on raudteevalve oma töö ümber korraldanud. Kaubasaadetise eskortijad on paigutatud vedurisse ja väärtuslikuma kaubaga vagunid on koondatud rongi etteotsa.
Muudatused on toonud edu. Kahe aastaga on vargused vähenenud üle kümne korra. Praegu varastatakse raudteevalve kinnitusel harva, kuid korraga suuremate summade eest. Ohtlikumad piirkonnad on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ning Tallinn.
Autor: ÄP
Hetkel kuum