Turul valitsev äike poob transpordifirmasid - välismaalaste hõivamine saab hoo sisse?

Kui veel poolteist aastat tagasi oli põhimure, kuidas tihenevas konkurentsis elus püsida, siis tänavu on tulnud teine löök allapoole vööd - vaba tööjõudu lihtsalt pole enam kusagilt võtta.

Kuigi statistika näitab üldiselt tulubaaside suurenemist veofirmadel, on tulubaaside kasv statistikaameti andmeil pidurdumas.

Augustis langes registreeritud töötuse määr 1,6 protsendini, mis tähendab sisuliselt seda, et kõik, kes tööd vähegi teha soovivad, on hõivatud.

Esimesena satuvad sellistes tingimustes palgasurve löögi alla inimressurssi nõudvad tegevusalad, mille hulka kuulub ka transpordisektor- - keegi peab vedama kaupa, keegi peab kaubavoogude liikumist organiseerima.

Kes oleks osanud arvata, et 1,6protsendine töötuse määr toob laia naeratuse asemel hoopis pisarad silma.

Ka seni Eesti murelapseks olnud Ida-Virumaa piirkonnas on augusti seisuga registreeritud töötuid järele jäänud vaid neli protsenti.

Konjunktuuriinstituudi viimase kvartali analüüsis peab ligi 70% transpordifirmadest äritegevust piiravaks teguriks tööjõu nappust. Töötajaid soovib juurde võtta iga neljas firma. Sellega on antud start ka töötajate ülesostmise lainele.

Statistikaameti andmeil on kaubavedude arv 2001. aasta võrdluses 2005. aastaga viiendiku võrra kasvanud.

Siinkohal tasub silmas pidada ka seda, et kaubakoguste maht kasvab.

"Tööjõu puuduse osas on tegu kriisieelse situatsiooniga, mille lahendusena näeme eeskätt just toimivat kutseharidussüsteemi või riigi tuge juhtide koolitamisel. Võõrtööjõu sissetoomine on olukorra leevendamiseks kõige kiirem võimalus, kuid raske on hinnata selle lahenduse toimimist pikemas perspektiivis," vastas Äripäeva päringule Autoettevõtete Liit.

Vaevalt, et võõrtööjõu riiki lubamise otsus niipea sünnib ning kahtlane, kas seda autojuhtide puhul üldse rakendatakse, kuna riigi poliitika näeb ette spetsialistide sissetoomist ainult spetsiifiliste tööde tarbeks.

Autoettevõtete Liidu hinnangul aga ei võimalda ulatuslikku palgatõusu tihe konkurents. Palgatõusu osas tuleb liidu hinnangul Eesti firmadel tähelepanu pöörata naaberriikide veokijuhtide palkadele, et mitte konkurentsist pudeneda.

DHL Eesti tegevjuhi Evert Kreegi sõnul on paljud idapiiri-äärsed transpordifirmad palganud piiritaguseid autojuhte, kuid sellega on kaasnenud riskitegurid, nagu halb töökvaliteet, keelebarjäärid ning viisade vajadus Euroopa Liidus töötamiseks.

"Reaalne lahendus ongi see, et Eesti transpordisektori palgataseme erinevus ELi riikide tasemest hakkab turuolukorra kriisioludes tasapisi vähenema, sest veod peavad saama siiski teostatud. See tähendab omakorda hinnatõusu vedajatele, ekspedeerijatele ja logistikaahela lõpus loomulikult kliendile," selgitas Kreek.

Palju on räägitud tootmise efektiivsemaks muutmisest. Kuidas aga muutuksid efektiivsemaks tänased transpordifirmad?

Esimene võimalus on kindlasti kärpida administratiivseid kulusid. Teiseks võimaluseks on vedada rohkem kaupa vähemate masinate ning autojuhtidega ehk kasvatada efektiivsust. Selleks on kaks võimalust: logistilise analüüsi kaudu on võimalik sama ressursiga vedada rohkem kaupu või survestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit, lubamaks teedele pikad autorongid. Rohkem mahutavate masinate vastu on aga vedajad ise. Kartuse põhjuseks on naaberriikideks ähvardav konkurents, kuna seal juba on lubatud autorongid liikvel. Siinsetele vedajatele aga tähendaks senisest suurematele mahukaupadele üleminek suuri investeeringuid.

Kolmandaks variandiks on otsida ettevõtete ühinemise näol sünergiat.

Selge on, et neljas lahendusvariant, tõhustada kutseharidussüsteemi, kiireid tulemusi ei anna. Enamgi veel, kui pole õppureid, pole tolku ka kutseharidussüsteemi tõhustamisest.

Kuigi olukord muutub vedajate sõnul turul kuudega üha raskemaks, ei toeta nende sõnu veel statistika.

Tõsi, statistika näitab ajalugu ehk olnut ning ei kajast hetkeolukorda ning langus kohturegistrist kustutatud firmade osas oli minimaalne. Viimase kolme aasta statistika kohaselt oli autotranspordifirmadele kõige raskemaks aastaks 2004, mil teadupärast toimus liitumine Euroopa Liiduga ning sellest tulenevalt avati piirid.

Kui 2003. aastal kustutati kohturegistrist pankroti tulemusel 11 firmat, siis 2004. aastal oli vastav näitaja 15 ning eelmisel aastal 10.

28% võrra on aga suurenenud ettevõtete arv, kes on kohturegistrist kustutatud, kuna ettevõtte põhikiri ei sisaldanud seaduses nõutavaid sätteid, juhatuse koosseis ei vastanud seaduse või põhikirja nõuetele või firma oli jätnud esitamata majandusaasta aruande.

Kohturegistrist sundlõpetamise tulemusel kustutatud ettevõtteid oli 2003. aastal 21, 2004. aastal 24 ning möödunud aastal tehti sama viie firmaga.