Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Anne Tääkre jääb truuks toiduainetööstusele

Marko Liibak 28. september 2006, 00:00

Olete õppinud toiduainete tehnoloogiat ning kogu karjääri olete töötanud toiduainete tööstuses. Miks just selline valik?

Esiteks huvi toiduainete vastu. Teisalt kui ülikooli astusin, tundus see eriala minu jaoks atraktiivne - seda nii toidu valmistamise kui ka tehnoloogia poole pealt. Tehnoloogina ei ole ma küll töötanud. Alustasin juhina ehk vahetuse meistrina ning siis juba läksin turundusse.

Miks tehnoloogina pole töötanud, ei pakkunud huvi?

Pärast ülikooli lõppu suunati mind Kalevisse. Esialgselt oleksin pidanud tööle hakkama keemikuna. Parasjagu oli aga rohkem vaja vahetuse meistrit ning seda kohta mulle ka pakuti. Nii alustasin tööd tolleaegses närimiskummi tsehhis. Töö oli huvitav ja andis hea kogemuse inimestega suhtlemisel.

Nüüdseks töötate endises Pärnu Õlletehases, miks selle pakkumise vastu võtsite?

Mulle meeldib alustada algusest. Kui vaadata ka mu eelmisi töökohti, siis näiteks Meieri kaubamärk oli ka nii toote kui brändi mainelt üsna kehvas seisus. Pakkumist ajendas vastu võtma see, et tahtsin midagi ära teha. Alati on kergem alustada seal, kus perspektiiv on suurem - nii õnnestuda kui ka ebaõnnestuda. Mitte millestki midagi teha, on palju innustavam kui minna ettevõttesse, kus kõik on korras ja hakata kellegi teise strateegia järgi brände arendama. Teatud mõttes on see risk, kuid see on palju huvitavam.

Selles valguses tundub, et olete nii-öelda jäärapäine, on see teile kahjuks olnud?

Kindlasti, aga ma ei kahetse seda. Võib-olla mõningane jäärapäisus sundis mind Tallinna Piimatööstusest lahkuma - sealse brändistrateegia tõttu. Pidasin enda dogmadest liiga palju kinni. Samas ei ole kindel, kas minu dogmad oli õiged. Aga jäärapäisuse tõttu olin sunnitud tegutsema oma südametunnistuse järgi.

Kas lahkusite riiuga?

Ei vastupidi. Minusse suhtuti väga hästi, mulle tehti hea pakkumine ning arenguruumi oli piisavalt.

Vahetult sel ajal sain pakkumise minna Pärnu Õlletehasesse, kus anti võimalus alustada kõigega otsast peale.

Teisalt ei ühtinud minu nägemus Tere ja Meieri kaubamärkide koos turundamisest ettevõtte omaga ja ma ei tahtnud endaga vastuollu minna.

Miks mitte?

Sellepärast, et Meieri on nagu mu oma laps - olen sellega tegelenud üsna algusest peale. Kui Tallinna Piimatööstus aastal 2002 Meieri kaubamärgi koos Meieri AS-iga ära ostis, tundus minule, et nii Meieri kui ka Tere olid väga erineva ideoloogilise tausta ja imidžiga. Neid oleks olnud kasulikum turundada kõrvuti.

Mainisite oma dogmadest turunduses, mis need olid?

Just see sama kahe kaubamärgi eraldi turundamine. Tere piima kaubamärk on rohkem linnalik, Meieri loomisel on aluseks maalähendus. Seega oleks neid minu hinnangul saanud väga hästi kõrvuti arendada ehk jätta mõlemad kaubamärgid alles, mis oleks andunud suurema turuosa.

Samas ei pruugi minul õigus olla ning neil läheb ühendatud kaubamärgiga väga hästi.

Kui Terel hästi läheb, kas tunnete kibestumist, et Teil õigus ei olnud?

Ei, kibestumist kindlasti ei tunne. Vastupidi, head meelt tunnen. Nii saab kontrollida teatud turundusteooria paikapidavust. Ehk kas kahe kaubamärgi ühendamisel turuosa väheneb või hoopis suureneb. Mulle jõudsid kahe aastaga mõlemad kaubamärgid lähedaseks saada.

Pigem tekitab see protsess kerget hasarti.

On see halb või hea, et Te pole otseselt turundust õppinud ehk olete nii-öelda väljas poolt valdkonda?

Mul õnnestuvad need tööd, kus ma samastun sihtrühmaga. See tähendab, et ma olen vaba igasugustest turundusteoreetilistest piiridest ja ma võin enda järgi otsustada, mis tarbijale meeldib. Kuid näiteks lastekaupade puhul ma ilmselt sihtrühmaga samastuda ei suuda.

Samas kui inimene on õppinud turundust, oskab ta ehk teoreetiliselt analüüsida, millised on sihtrühma ootused ja käitumismallid ning ta õnnestub paremini.

Minu eelis on see, et olen õppinud toiduainetetööstust. Ma ei tegele turundusega kitsalt, vaid tegelen ka tootearendusega. Vastava haridusega tean enam-vähem ette, mida ma tahan saada ning mida saab teha ja mida mitte. Inimene, kes on õppinud ainult turundust, seda ei tee.

Kuidas Pulsil praegu läheb?

Hästi, vaadates nii maine paranemist kui ka käibe kasvu poole pealt. Alati tahaks aga, et läheks paremini. Selle aasta lõpuks prognoosime seitsmeprotsendilist turuosa. Tänavu augustis oli turuosa 4,4 %, eelmise aasta augustis oli see 0,5 %. Seitse protsenti ongi praktiliselt Pärnu tehase lagi.

Miks turuosa nii väike siis oli?

Turuosa langus kestis juba aastaid. Arvata võib, et toote kvaliteedi ebastabiilsusest tingitud maine pärast. Pärnu Õlletehases olid vanad seadmed ning see viis alla ka kvaliteedi kuvandi ja vastavalt sellele ka müügimahud. Uute brändide lansseerimisel investeeriti küll müüki ja turundusse, kuid mitte tootmisesse ja kvaliteedi kontrolli.

Kui investeerida vaid kaubamärki ja tootearendusele mitte, siis sellest ikka head nahka ei tule. Reklaami ja suhtekorralduse abil võib hetkeks küll mainekuvandit paranada, aga kui toode ei vasta tarbija ootustele, siis pikka eluiga tal ei ole.

Te ei kahetse Pärnusse minekut?

Ei! See nagu elus huvitavate asjade otsimine. Mul on töö ja hobi juba kokku kasvanud. Olen väga palju uurinud erinevaid materjale õlletootmisest ja lugenud maailma õlletehaste kohta. See annab rahulolu, kui enam tööl ja hobil ei saa vahet teha. See on omamoodi ka enese arendamine.

Pulsi kaubamärk oli ei enne Teie minekut välja mõeldud?

Ei. Seda tegime juba koos. Pulsi välja töötamine on kestnud rohkem kui aasta. Pulsi lanseerisime selle aasta 20. veebruaril, kuid kaubamärgi välja töötamisega alustasime sellest aasta varem.

Kuna Teile meeldib alustada uute asjadega, kauaks Pärnusse pärast Pulsi "käima lükkamist" jääte?

Ei oska täpselt öelda. Aga mulle meeldib see õlleäri ning loodan, et jään veel kauaks.

Ise joote õlu?

Jah joon, ja Pulsi oma ka. Kuna see töö on saanud hobiks siis vähemalt korra nädalas joon ka mõnda eksootilist õlut.

Tunnen Annet aastaid ja olen tema töid-tegemisi ka kõrvalt jälginud. Kuna me ei ole otseselt koos töötanud, võin avaldada tema kohta vaid oma sügavalt isiklikke tähelepanekuid ja arvamisi.

Tööalaselt iseloomustab teda vast kõige paremini sõnapaar: pühendunud ja töökas. Nagu naised enamasti. Mäletan väga hästi, kuidas hakati Meieri brändi üles töötama. Kuidas arendati jõudsalt uusi tooteid ja kuidas sellest kõigest sai looduse looming - nii ilus, et reklaami vaadates võttis pisara silma! Anne oli seal oluline meeskonna liige, kes toimetas sihikindlalt ja asjalikult. Üldse tundub mulle, et Annekas (nii me teda sõpruskonnas kutsumegi) on meeskonnamängija, kes pakub välja idee ja teostuse, kuid arvestab ka teiste arvamustega. Sealjuures ta iseendaga vastuollu ei lähe ning konflikti märgates parem taandub - tüli ta ei taha ja kui on näha selle puhkemist, tõmbub pigem eemale.

Koostööpartnerina peab ta alati oma sõna ja teeb õigeaegselt seda, mida lubatud.

Turundustöö jätkus Tallinna Piimatööstuses, kus ta oli jällegi meeskonnaliikmena tubli tegija. Talle on oluline saada oma tegemistele tagasisidet, kindlasti motiveerib positiivne tagasiside teda sisemiselt uutele tegudele. Küll aga ei edvista ega uhkusta Anne oma töödega kunagi, pigem on tagasihoidlik ja tähelepanelik kuulaja. Pean teda üheks tugevamaks turundajaks oma üsna suures tutvusringkonnas. Kindlasti on ta oma tööandjale lojaalne.

Tegelikult iseloomustabki teda tööalaselt kõige rohkem tehtu - vaadake või praegust Puls Brewery (endise Pärnu Õlletehase) turuletulekut!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:17
Otsi:

Ava täpsem otsing