ELi uued riigid on õigel teel

Aeg näitab, kas ELi liikmelisus parandab või kahjustab 2004. aastal liitunud riikide majanduslikke väljavaateid, kuid 17 aastat pärast Berliini müüri langemist on selge, et majanduse üleminek kommunismilt kapitalismile Kesk-Euroopas, Balti riikides ja Sloveenias on suures ulatuses olnud edukas. Majandusvabaduse suurenemine on kaasa aidanud sissetulekute kasvule ning inimarengu näitajate paranemisele. Kaheksa uut liikmesriiki on õigel teel.

Kommunistliku perioodi lõpus majandusvabadus nõukogude blokis sama hästi kui puudus. Kommunismi lõpp tõi kaasa majandusreformid: välis- ja sisekaubandus liberaliseeriti, kadusid tuhanded piirangud äritegevusele, hinnad lasti vabaks ja paljud riigiettevõtted erastati.

Kanada Fraseri Instituudi maailma majandusvabaduse 2006. aasta raport näitas, et 2004. aastaks oli majandusvabadus regioonis märkimisväärselt tõusnud. Eesti oli endisest nõukogude blokist kõige liberaalsema majandusega ja asus 130st riigi seas 12. kohal. Eestile järgnesid Ungari (20.), Läti (35.), Leedu (40.), Tšehhi ja Slovakkia (45.), Poola (53.) ja Sloveenia (74. koht).

Alguses kogesid kaheksa riiki majanduslangust, kuna paljud ebaefektiivsed ja ülesubsideeritud ettevõtted olid sunnitud tegevuse lõpetama.

1990ndate keskpaigaks kasvas majandus taas. Aastatel 1995-2004 kasvas Eesti majandus keskmiselt 6,9% aastas ja tulu elaniku kohta korrigeerituna inflatsiooni ja ostujõuga suurenes 95%. Läti majanduskasv oli 6,6% ja sissetulekute tõus 86%.

Vastavad näitajad Leedus olid 6% (77%), Poolas 4,5% (46%), Slovakkias 4,2% (44%), Ungaris 4% (48%), Sloveenias 3,8% (41%) ja Tšehhis 2,6% (28%).

Võrdluseks kasvas eurotsooni riikide majandus 1,8% ja sissetulekud suurenesid 17%. Alates kommunistliku perioodi lõpust on välismaised otseinvesteeringud olnud kaheksas riigis üle 182 miljardi dollari (inflatsiooniga korrigeerimata). Poola osa sellest oli 67,3 miljardit, Ungaril 42,7, Tšehhil 42,5, Slovakkial 11,5, Eestil 5,1, Sloveenial 4,8, Leedul 4,5 ja Lätil 3,9 miljardit dollarit.

Paranesid ka inimarengu näitajad. Näiteks langes kõigis maades alla 5aastaste laste suremus. Suurim, 63protsendine langus oli Tšehhis. Laste suremus Eestis langes 51%. Samuti suurenes kõigis riikides oodatav eluiga sünnihetkel. Kõrgeim oli neli aastat Tšehhis ja väikseim tõus pool aastat Leedus. Oodatav eluiga Eestis tõusis 245 päeva võrra.

Sõiduautode ja internetikasutajate ning tava- ja mobiiltelefoniklientide arv 1000 inimese kohta suurenes kõigis riikides. 2004. aastal oli Eestis internetiühendus suuremal protsendil inimestest kui eurotsoonis. Muidugi ei olnud kõik, mis pärast kommunismi kokkuvarisemist toimus, positiivne. Korruptsioon on õõnestanud avalikkuse usku majandusvabadusse ja demokraatiasse. See on viinud ka majandusliku ebaefektiivsuseni, kuna paljud varasemad riigiettevõtted jagati valitsuse sõpruskonnale või poliitikute sugulastele.

Ainuke majandusvabaduse näitaja, mis kaheksas riigis on halvenenud, on õigusriik. Skaalal 0 kuni 10 langes õigussüsteemi ausameelsus ja eraomandi õiguste kaitse ajavahemikul 1995-2004 6,7 punktilt 6-le. Õigusriigi languse põhjus on see, et majanduse liberaliseerimine jäeti pooleli.

Riigikulud on kõrged ja valitsusametnikud võtavad altkäemakse. Siin on Eesti jälle erand. 2005. aastal olid riigikulud Eestis 35,9% SKPst, Kesk-Euroopa keskmine oli 44%.

Eesti oli ka majanduslikult vabam - majandusvabadus ja korruptsioon kalduvad olema pöördsuhteliselt seotud.

Autor: Marian L. Tupy