Soome Privanet toob börsivälised aktsiad Eesti investoriteni

Privanet keskendub börsiväliste ettevõtete aktsiate vahendamisele, andes sellega investoritele oma portfelli ja riskide hajutamise võimaluse.

"Privanet toimib natuke börsi põhimõttel ehk kuvab oma ostu- ja müügihindasid kogu aeg internetis," sõnas Privaneti Eesti filiaali juht Jaanika Merilo.

"Tahame vahendada Eesti investoritele Soome börsiväliseid aktsiaid. Seal on kindlasti palju huvitavaid ja suuri firmasid," lisas ta.

Aasta lõpuks loodetakse oma nimekirja saada ka viis Eesti börsivälist ettevõtet, mille aktsiaid hakatakse vahendama nii Soome kui ka Eesti investoritele.

Privanet oli siiani esindatud ainult Soomes, nüüd arvati, et aeg on küps laieneda Eestisse.

"Soome majanduses puudub dünaamika, Eesti turul on pilt teine, siin on dünaamikat mitmes erinevas vormis," põhjendas Privaneti juhatuse liige ja Helsingi majanduskooli professor Vesa Puttonen.

Kui börsil noteerimiseks peab ettevõte vastama rangetele tingimustele, siis Privaneti nimekirjas olemiseks karme nõudeid ei esitata.

"Privaneti nimekirja saamise eelduseks ei ole firma suurus, pigem likviidsus, 20-30% aktsiatest peaks olema aktiivselt kaubeldavad," ütles Puttonen.

Selliste firmade aktsiad võivad pakkuda korralikku tootlust ning jõuda lõpuks ka nn pärisbörsile, kuid sellega kaasneb ka suurem risk, sest firmad ei ole kohustatud oma tegevust eriti kajastama.

"Privaneti nimekirjas ei ole ettevõtetele mingeid nõudeid, on ainult need, mida hea tava ette näeb. Privanet ei vastuta materjalide eest, vaid ainult vahendab ettevõtteid. Firmadel ei ole raporteerimiskohustust," selgitas Merilo.

Kindlasti ei saa börsivälistelt aktsiatelt eeldada kõrget likviidsust, kuid lootusetu aktsiatega kaubelda ka ei ole.

"Siiamaani on meie nimekirjas olevad aktsiad olnud piisavalt likviidsed just seetõttu, et Privanet ei ole börs, vaid seal luuakse ostu ja müüki, mis tähendab, et kui mingi aktsionär soovib oma osalust müüa, siis hakkavad maaklerid kohe otsima, kes oleks huvitatud selle ostmisest," täpsustas Merilo, kelle sõnul tehakse praegu umbes paarikümne aktsiaga kaks ja rohkem tehingut päevas.

Privaneti tegevdirektori Tuomas Siltala sõnul saavad ettevõtted Privaneti kauplemissüsteemi abil n-ö harjutada börsile minemist. Peale selle võib taoline alternatiivne noteerimisvõimalus olla firmadele kasulik finantsvahendite kaasamisel.

"Järgmise aasta lõpuks loodame koondada 5000 institutsionaalset ja jaeinvestorit," ütles Siltala.

Teenus on põhimõtteliselt kättesaadav igaühele, sest minimaalset investeerimissummat ei ole kehtestatud, küll on aga teenustasud mõnevõrra kõrgemad kui börsil kaubeldavate aktsiate puhul.

"Eestis peaks teenustasud jääma 2,5-3% vahele tehingu hinnast," arvas Merilo, kes nimetab Privaneti nimekirjas olevatesse aktsiatesse raha paigutamist riskikapitali-investeeringuks väiksema rahaga.

Tulevikus plaanib Privanet laieneda ka Läti ja Leedu turule.