Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tosin aastat pole selgust toonud
Kuulasin hommikul nagu ikka autos raadiot. Ootamatu oli see, et president Lennart Meri oli teinud avalduse, milles avaldas sügavat kaastunnet hukkunute omastele?
Mis? Kus? Midagi suurt ja väga traagilist pidi olema juhtunud. Ja väga lähedal. Estonia - Eesti kirjapilt mujal maailmas.
On selge, et esimesed päevad kulusid inimestele: päästetutele abi andmiseks, hukkunute tuvastamiseks, võib-olla veel elus inimeste otsingutele, reisijate nimekirjade klapitamisele. Aga millalgi oleks pidanud tulema ka katastroofi põhjuste väljaselgitamine. Ent tulemata see jäigi. Kahju. Tõsi, aastatega valmis Estonia huku põhjuste ametlik raport.
Tragöödiad muutuvad aja kulgemisega kuivaks ametlikuks statistikaks: 1893 Russalka, nii mitu hukkunut, ... , 1994 Estonia, ... Statistika ei uuri ju põhjuseid.