Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viisavabadus USAga ootab järgmist Kongressi

Kertu Ruus 28. september 2006, 00:00

Kui Eesti peaks saama programmi liikmeks, siis tähendaks see meile õigust viibida USAs turismi- või ärireisil viisavabalt 90 päeva. Koos meiega saaksid sama õiguse Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Tšehhi kodanikud.

Üleeile andsid kuue viisavabadust taotleva riigi suursaadikud ning Esindajatekoja Balti toetusgrupi esimehed vabariiklane John Shimkus ja demokraat Dennis Kucinich Kapitooliumil pressikonverentsi, et avaldada toetust viisavabaduse laiendamisele. Eesti suursaadik USAs Jüri Luik ütles Äripäevale, et Eestile on oluline üle erakondade ulatuva toetusgrupi olemasolu.

USA rahvasaadikute seas ringleb ka kiri viisavabadust taotlevate riikide toetuseks, mis saadetakse USA välisministeeriumile, kui see on piisavalt allkirju kogunud. USA välisministrile Condoleezza Rice'ile adresseeritud kiri avaldab muret selle üle, et mitmed USA-le sõbralikud riigid on viisavabadusest ilma jäetud. "Me palume teil tungivalt alustada dialoogi nende riikidega viisavabaduse programmi üle ning toetame jätkuvat koostööd nendega, et lihtsustada ajutiste külastajate reisimist," seisab kirjas.

Kiri juhib tähelepanu ka sellele, et teema tõstatati juunis Austrias peetud USA-ELi tippkohtumisel ning USA nõustus siis, et ELi-USA vaheline vastastikune viisavabadus on oluline.

Kas ja millal juuni lõpul õiguskomiteele esitatud eelnõu vastu võetakse, on raske hinnata - see võib võtta heal juhul aega paar kuud ning halvimal juhul aastaid. Üks eelnõu toetajaid, Esindajatekoja Balti toetusgrupi kaasesimees John Shimkus ütles Äripäevale, et ta ei usu, et see enne novembrikuiseid Kongressi valimisi kuhugi jõuab. "Ma ei julge sellele eelnõule edu ennustada," märkis Shimkus. Esindajatekoja Balti toetusgrupi teine kaasesimees Dennis Kucinich lisas, et ta ootab eelnõule edu järgmise Kongressi koosseisu ajal. "Sellel eelnõul on palju toetajaid, kes kõik tahavad, et asi tehtud saaks," ütles ta. "Kui see asi Kongressini jõuab, siis see ka juhtub."

Shimkus selgitas, et Euroopa peab mõistma, et 11. september oli päev, mis tegi USA viisaküsimuste suhtes ettevaatlikuks. "Immigratsiooniteema on siin praegu tõsine," ütles ta, viidates asjaolule, et ka terroristid olid USAsse saabunud legaalselt.

Shimkuse hinnangul pole kindel, et see eelnõu saaks praeguses õhustikus Esindajatekoja enamushääled ning sellisel juhul on juba parem oodata. Teiste hulgas on eelnõu suhtes kriitiline ka asja arutava õiguskomitee esimees James Sensenbrenner. Luik märkis, et viisavabadust taotlevate riikide asi on veenda USAd, et see debatt ei ole meiega seotud. "Meie ülesanne on tõestada, et vaidlus USA julgeoleku ümber ei puuduta meie viisavabadust," sõnas suursaadik.

Ka USAs tegutseva Balti-Ameerika Ühiskomitee esimees Karl Altau ütles, et hetkel pole viisavabaduseks palju lootust. "Keegi ei oska praegu öelda, mida teha, sest USA parlament ei taha immigratsiooniteemaga tegeleda," märkis Altau.

Luik võrdles viisavabaduse saavutamist NATO laienemisega. Luige hinnangul on olulised kaks asja: et ühelt poolt täidaks Eesti kõiki nõudeid ning et USAs liiguks samal ajal edasi poliitiline protsess ja suureneks teadlikkus. "Ühel hetkel saavad need kaks asja kokku ja meid võetakse programmi vastu," kinnitas Luik.

Eelnõu pooldajate peamine argument on see, et Eesti ja teised viisavabaduse kandidaadid on olnud tugevad USA liitlased. Eelnõu esitaja, Esindajatekoja liige Phil English märkis juuli algul välja saadetud pressiteates, et on absurdne, et osa ELi liikmeid diskrimineeritakse, eriti veel neid, kes on USA lähimad liitlased terrorismivastases sõjas.

Shimkus märkis, et Eesti ja teised riigid saavad eelkõige tegeleda passide turvalisuse küsimusega, sest üheks õnnestumise eelduseks on biomeetriliste passide kasutuselevõtt.

Eesti ja USA vahel on käimas tihedad läbirääkimised viisavabaduse kehtestamiseks, kuid tulemusi ei maksa veel niipea oodata.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul peetakse läbirääkimisi mitmel tasandil ning teema tuleb alati kõneks ka Riigikogu väliskomisjoni või selle liikmete visiitide ajal USAs, samuti suhtlemisel USA kolleegidega Eestis ja mujal maailmas.

"Kõik viisavabaduse programmiga ühinemise tingimused peale ühe on Eesti täitnud," märkis Eesmaa ja lisas, et seni on takistuseks viisast keeldumise protsent, mis Eesti puhul on olnud suurem kui USA nõutav 3 protsenti. Praegu saab USA saatkonna teatel viisa üle 90 protsendi taotlejatest, kes peavad tõendama tugevaid pere-, sotsiaal- või majanduslikke sidemeid, mis näitavad, et nad ei plaani emigreeruda USAsse.

"Isiklikest kogemustest tean, et eelnõul on USA Esindajatekojas toetajaid. Kas neid on piisavalt, selgub peagi," ütles Eesmaa.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Andres Kasekampi sõnul oli maikuus USA Senatis vastu võetud eelnõu, mis oleks andnud viisavabaduse Poolale kaheaastase katseajaga, täiesti poliitiline ja mõeldud tänuks suurliitlasele Iraagis. "Häda oli meie jaoks see, et mõõdeti panust arvudes ja mitte protsentides, st sooviti toetada neid liitlasi, kellel oli Iraagis rohkem kui pataljoni jagu sõudureid," rääkis Kasekamp.

Samas lähtuvad Kasekampi sõnul USA ametkonnad erinevatest kriteeriumitest. "Välispoliitiliselt kindlasti tahetakse vastu tulla oma liitlastele, aga sisejulgeoleku ametkonnad ei taha latti alla lasta," ütles Kasekamp.

"USA põhiseaduse järgi peab eelnõu läbima mõlemad Kongressi kojad, enne kui see saadetakse presidendile allkirjastamiseks," tõi USA saatkonna kõneisik Jay Raman välja protsessi pikkuse.

"On tähtis märkida, et viisatühistamise programm lubab USAsse viisata reisida vaid programmi liikmete kodanikel piiratud õigustega ja ajaks." märkis Raman, kelle sõnul jätkatakse reisiviisade väljastamist ka siis, kui Eesti on programmiga liitunud.

Seevastu oli Eesmaa üsna optimistlik. "Varaseim võimalus on seotud USA presidendi George W. Bushi visiidiga Eestisse. Taolistel puhkudel tavatsetakse mõnikord sedalaadi "külakosti" kaasa võtta," ütles ta.

Üheks viisavabaduse eelduseks on USA kehtestanud biomeetriliste reisidokumentide kasutamise.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Mari Pedaku sõnul otsustab valitsus, millal täpselt hakatakse biomeetrilisi reisidokumente välja andma, kuid 1. septembril sõlmiti Soome firmaga Setec OY nende väljaandmiseks teenuste ostmise leping, mille maht on 182,5 miljonit krooni ja kus kasutatakse ka Schengen Facility vahendeid. "Lepingu järgi on Eesti valmis biomeetrilisi reisidokumente väljastama 18. veebruarist 2007," lisas Pedak.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:17
Otsi:

Ava täpsem otsing