Eesti raha välismaale? Las läheb muidugi.

Seni oleme Eestis välismaistest otseinvesteeringutest rääkides pidanud tavaliselt silmas siia tulnud raha. See aeg on nüüd möödas. Selle aasta teises kvartalis ületasid eestlaste otseinvesteeringud välisriikidesse meile saabunud otseinvesteeringud, ulatudes rekordilise 3,5 miljardi kroonini.

Äripäev peab eestlaste kasvanud otseinvesteeringuid välismaale märgiks meie majanduse tugevusest. Eestlaste investeerimist mujale tuleb vaadata kui väljumist meie majanduse kitsastest piiridest.

Mujale raha paigutamisest ei saa järeldada, et meie ettevõtluskeskkond oleks halb. Kui vaadata teises kvartalis Eestisse tehtud otseseid välisinvesteeringuid, siis sellest moodustasid ligi 80% reinvesteeritud tulud, mida rahandusministeerium peab erakordseks.

See näitab, et meie poliitika, mis vabastas reinvesteeritud kasumi tulumaksust, teenib endiselt oma eesmärki. Tulu reinvesteerimine kohapeal ning raha paigutamine välisriikidesse ei välista teineteist, vaid on mõlemad kiire majanduskasvu tulemus. Rahandusministeerium märkis sel nädalal saadetud pressiteates, et jõuline majanduskasv on suurendanud nõudlust ettevõtete toodangu järele ning ettevõtjad suunavad rohkem vahendeid firmade kasvu ja laienemisse.

Ning ka mündi teine pool sädeleb. Eestlaste dividendide võtmine on samuti kasvanud, nagu näitab ilmekalt tänane Äripäeva dividendivõtjate TOP. Firmad teenivad omanikule tulu nii kopsakalt, et kui läinud aasta dividendide TOPi 100 lõpetas 2,13 mln krooni, siis seekord jõudis 100. kohale 4,41 mln krooniga. Seega põhjuseks, miks Eesti raha välismaale liigub, on lihtsalt meie ettevõtjate vajadus kasvada ka mujal. Täpselt sedasi põhjendas näiteks hiljutist Selveri Lätti laienemist ASi A-Selver ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar.

Teiseks põhjuseks on kohaliku tööjõu puudus. Kuna aga meil on tööpuudus langenud rekordiliselt madalale, siis võib seda pidada asjade loomulikuks arenguks. Meil ei ole tarvis hädaldada, et töökohad Eestist välja liiguvad, sest meil kõik juba töötavad, kes võimelised. Pealegi on väliskapitalil kalduvus osta mujalt odavamat tööjõudu ning selles pole midagi halba, kui Eestigi firmad oma rahvusvahelist konkurentsivõimet seeläbi suurendavad. Eestlaste aktsiainvesteeringuid välismaale on aidanud suurendada Hansapanga börsilt viimisega tekkinud vaba raha, pensionisamba fondide laienemine ja inimeste tärganud huvi investeerimisfondide vastu. Sellegi üle võib vaid rõõmustada, et inimesed on enda jaoks investeerimise avastanud.

Kui midagi negatiivsena välja tuua, siis ehk seda, et meie erainvestoritel ning pensionifondidel pole Eesti börsil eriti mänguruumi ning välisturgude poole pöördumine on mõnes mõttes sundkäik, eriti pärast Hansapanga börsilt lahkumist. Eesti börsi aitaks elavdada riigiettevõtete viimine börsile, mis pakuks "kohalikku" rahapaigutamisvõimalust ning jätaks rohkem raha meie majandusse.

Kokkuvõttes rõõmustagem: eestlastel on läinud nii hästi, et meist on saanud raha vastuvõtja asemel rahaandja. Sellega läheb sümboolselt kokku veel üks hiljutine uudis - Eesti loobus kaks nädalat tagasi ka laenuvõtja staatusest Maailmapangas ning saab lähitulevikus doonorriigiks.

Autor: ÄP