Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keilas tegutseb Ossipenko kloon

    Kui poliitärimees Nikolai Ossipenko, kes kuulus ka mullu sügiseni Kohtla-Järve linna volikokku, teenib Kohtla-Järve teede-tänavate hooldamise ja remondiga aastas kümneid miljoneid kroone ning vallutab pisitasa kõrvalvaldu, kandideeris selleks edukalt Jõhvi volikokku, teeb sama, kuigi esialgu väiksemas mastaabis, Keila valla mees Tiit Mae.
    Sarnaselt Ossipenkoga jättis Maegi Keila valla ning kandideeris mullu sügisel edukalt hoopis Keila linna volikokku. Sarnaselt Ossipenkoga, kes oli enne ärisse sukeldumist miilits ning hiljem politseikomissar, oli Maegi vanasti miilits. Küll sattus ta altkäemaksu võtmise eest vanglasse.
    Sarnaselt Ossipenkoga on Maelgi mitu samal tegevusalal tegutsevat ettevõtet, näiteks selle aasta märtsis ostis Mae Keila vallalt suulisel avalikul enampakkumisel ainsana ja alghinda (107 800 krooni - toim.) pakkudes teede hooldusega tegeleva ettevõtte. Erinevalt Ossipenkost Mae siiski enesele kuuluvaid ettevõtteid hangetel omavahel konkureerima pole saatnud.
    Niisiis raius Keila pikaaegne kuningas Tiit Mae ametlikult läbi ametlikud sidemed Keila vallavõimuga ning hakkas edukaks kommunaalärimeheks.
    Mae firmad võivad sellest ainult rõõmu tunda - kui eelmisel aastal jäi tema 2001. aastal asutatud Piibelehe Kinnisvara OÜ (vana nimega Dandruff Halduse OÜ) 26 550kroonise käibe juures 183 000 krooniga kahjumisse (2004. aastal käive puudus, kahjum ligi 10 000 krooni), siis selle aasta esimese nelja kuuga on ettevõte juba pea veerand miljoniga kasumis.
    "Piibelehe Kinnisvara OÜ põhiliseks tegevuseks oli kuni 2005. aasta novembrini muusikariistade ost-müük ning rentimine. 2005. aasta novembris otsustas äriühingu juhatus hakata tegelema teedeehituse ja -remondiga ning kinnisvaraga. Selleks soetati 2005. aasta lõpus osa vajaminevast tehnikast. Kuna aktiivse majandustegevusega alustati alles aasta viimasel kuul, oli majandustegevuse tulem aruande esitamise hetkel negatiivne ega taganud nõutavat osakapitali suurust. Kuid juba 2006. aasta esimese nelja kuuga teenis äriühing üle 200 000 krooni kasumit ning taastas vastavuse omakapitalinõudele," kirjutas ettevõtte toonane juhataja Tiit Mae majandusaasta aruandes. Millest täpselt ettevõtte kasum tuli, Mae ei täpsustanud.
    Teada on, et eelmise aasta lõpus võitis Piibelehe Kinnisvara OÜ Keila valla 280 000kroonise lumetõrjehanke. Sel suvel võitis ettevõte veel kaks Keila valla teedehanget - juunis 800 000kroonise teede hööveldamise hanke ja augustis 290 000kroonise niitmistööde hanke. Septembris tuli juba palju kopsakam võit - järgmised viis aastat hooldab Keila valla teid Piibelehe Kinnisvara.
    Summad pole aga Ossipenko mõõtu - Keila vald kulutab teede hooldamisele, remontimisele ja ehitamisele aastas vaid poolteise miljoni krooni ringis. "Viissada tuhat saame riigilt ja miljoni paneme oma tuludest, valla eelarvest," täpsustas Keila vallavanem Kadri Kreisman. "Ja sellest osa läheb veel investeeringuteks." See tähendab, et ka uute teede ehitamine on selle poolteise miljoni krooni hulka arvestatud.
    Kuid kas sellist asja nagu Kohtla-Järvel ei või juhtuda, et lepitakse küll summa kokku, mis võib kuluda, aga siis tuleb juurde palju lisatöid?
    "Me üritasime seda hanget küll sedasi teha, et välistada kõik sellised kahtlused ja küsimused," ütles Kreisman. Ta lisas: "Aga see teedehooldus on selline, et sõltub teatud mõttes ilmastikust ja millest iganes, et kui palju see kruusatee parasjagu laguneb ja kui palju meil on vahendeid, et sinna (kruusa - toim.) peale vedada. Aga ma arvan, et vaevalt võiks mingeid drastiliselt peidetud töid sees olla, me oleme üritanud küll seda vältida."
    Eelmise aasta augustis autasustas Keila vald Tiit Maed valla arengu ning ühiskondliku elu edendamise eest teenetemärgiga. Seega - tasuks tehtu eest medal ja miljonid.
    Tiit Mae on juba aastaid skandaalide keskmes elanud. Küll on uurimisorganid uurinud tema üle jõu elamist, küll riigi raha riisumist, kuid tulemuseta.
    Tere, kirjutan lugu sellest, kuidas skandaalid armastavad Tiit Maed...
    Mida minust jälle kirjutada? Reformierakonna tellitud lugu… Ma ausalt lõpetasin igasuguse poliitilise suhtluse selle omavalitsusega, aga Reformierakonna (Keila linna volikogu esimees Rein Siim - toim.) esimees, keda me aprillis umbusaldasime ja kes 12 ja pool aastat osutas linnale bensiini müügi ja teede hooldusega iga aasta teenust kusagil poolteist miljonit krooni, ise hääletas poolt, et ta need rahad saaks. Ja sellest keegi ei kirjuta. Aus oleks nii, et kui tahad tegelda äriga, siis astu volikogust tagasi, aga tema nii ei käitunud.
    Aga Teie läksite ju kõrvalvalda vallutama? Jätsite oma mehed pukki, lepingud tulevad kõik edasi, juriidiliselt justkui miskit seost ei olegi.
    Mitte justkui, täpselt ei ole. See ongi erinevus. Ma ei saa minna istuda volikogu laua taha, hääletada eelarve poolt, kust ma ise oma äriks mingisuguseid vahendeid saaks. See on jabur, aga Reformierakonnas on see kombeks. Seal on näiteks veel selline inimene volikogus nagu Doris Matteus, kelle isa ja onu ajavad firma kaudu tasku kaks-pool miljonit aastas koolide remondiraha ja Doris rõõmsalt hääletab poolt. Aga Tiit Mae ei osuta mitte ühtegi teenust Keila linnale.
    Kas Teie teedefirma Keila linna hankel ei osale?
    Ei. See oleks ju jabur! Vaadake, Tiit Mae ei ole selline, nagu temast räägitakse, see ongi erinevus. Mina ei osale selles teedehankes. Aga Rein Siim läbi Cleanaway osales uuesti.
    Aga Keila valla teede hankes osalete?
    Absoluutselt.
    Absoluutselt?
    Absoluutselt. Mis seal seadusevastast oleks?
    Ei olegi loomulikult, kõik ongi ju seaduslik, see ongi nii tore, kuidas kõik on seaduslik…
    (Naerab.) Okei. Kui kõik on seaduslik, siis on ju kõik korras.
    "Hanke dokumendid sisaldasid meie jaoks mitmeid küsitavusi ja seetõttu esitasime ka enne pakkumise esitamist kirjalikke küsimusi," ütles samuti Keila valla hankel osalenud SMR Teed ASi teehoolduse osakonna juhataja Andrus Tamm. "Eelkõige jäid arusaamatuks pakkumiste hindamise metoodika ja tööde mahud. Pakkumise kutses kirjeldatu põhjal meie hinnangul ei oleks olnud võimalik pakkumisi hinnata. Sisulist vastust me kahjuks ei saanud," lisas ta.
    "Seega jättis vallavalitsus endale sisulise võimaluse veel pärast hanke läbiviimist vajadusel muuta tööde teostamise tingimusi," sõnas Tamm.
    Tamme sõnul küsis vallavalitsus pakkujatelt hooldusteenuse erinevate tööde ühikuhindasid (krooni tunni kohta - toim.), kuid teada ei antud eeldatavaid töömahtusid, ei olnud ka teede nimekirja ega neile määratud seisunditasemeid. "Seega võis töömahu indikatsioonina kasutada avalikke andmeid valla eelarve kohta, mille kohaselt nii 2005. kui ka 2006. aastal planeeris Keila vald teede ja tänavate korrashoiule ca 1,5 miljonit krooni," ütles Tamm. "Võis vaid oletada, et sarnaseks jäävad kulutused ka lähiaastatel. Milliseks kujunevad tegelikud kulutused - ei oska arvata."
    Tamme sõnul ei suutnud vallavalitsus kinni pidada ka ajagraafikust. "Pakkumised avati 13. juulil ning teede hooldaja oleks pidanud tööle asuma 1. augustil, tegelikult tegi vallavalitsus otsuse Piibelehe Kinnisvara kasuks alles 7. septembril ning pakkumiste hindamisel oli kasutatud metoodikat, mida polnud hanke kutse dokumentides kirjeldatud," ütles Tamm.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.