Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lammutustööd vajavad samuti projekti

Kaili Laansalu 02. oktoober 2006, 00:00

Lammutustöid teostavaid firmasid tegutseb turul hulgaliselt, protsess ise toimub aga kõikjal suhteliselt kindla tegevuskava alusel. "Enne lammutustöödele asumist tuleb taotleda linnavalitsusest luba ning lasta koostada lammutusprojekt," selgitab Marek Kaljula ettevõttest Terasteenus.

Projekti koostamisel aitavad tihti lammutustöid pakkuvad firmad - niisiis on võimalik viia asjaajamine läbi suhteliselt kiiresti ning paindlikult. "Lammutusprojekt sisaldab erinevaid kooskõlastusi ning ohutusnõuete eeskirju. See loob hea eelduse, et kogu töö ise kulgeb rahulikult ning ka naabreid arvestavalt," lisab Kaljula.

Suurimad probleemid seoses lammutustöödega tekivadki enamasti inimlikult pinnalt - kas ei arvestata naabritega või ei ole neid üldse eelnevalt informeeritud tolmu ning müraallikate suurenemisest teatud perioodil. Korrektne projekt aitab neid ebameeldivaid olukordi vältida.

Lammutustööde järjekorrad on Marek Kaljula hinnangul enamasti umbes kaks nädalat, talvel orienteeruvalt kolm päeva. "Kui vähegi võimalik, võiks välised lammutustööd jättagi talveperioodiks," kommenteerib ta. "Talvel on tehnika järjekorrad tunduvalt väiksemad, hinnad kuni 20% soodsamad ning ka tolmu palju vähem. Ja pakane siin suurt rolli ei mängi."

Kaljula sõnul sõltub tööde maksumus konkreetsest objektist ning keskmist hinda on raske välja tuua. "Kõik sõltub tööde ja tekkiva prahi mahust. Tööd ajab tihtipeale kalliks just jäätmete hulk, sest prügimäe hind on kallis. Orienteeruvalt jääb see suurusjärku 436 krooni tonni kohta."

Ka Priit Mullamaa ettevõttest M.R. Projekt rõhutab lammutustööde hinna olulise osana jäätmete ladustamist. "Prügimäe hind mõjutab kogu tööde maksumust, lisaks ka kütuse ning tööjõu kulu." Siselammutustööd on enamasti väiksemahulised ning ei võta palju ajalist ega rahalist ressurssi, kuid välistööd on keerukamad.

"Keskmise kahekordse puitmaja lammutuseks võib kuluda kuni kolm nädalat. Sama ajakuluga võib arvestada ka kivimaja puhul. Meie eesmärk on tööd viia läbi kvaliteetselt ning siis ei saa ajalist kriteeriumi primaarseks seada," sõnab Mullamaa.

Tallinnas ning lähiümbruses on vilka ehitustegevuse tõttu lammutustööde järjekorrad sõltumata aastaajast umbes kaks kuni kolm nädalat. "Kui varasematel aastatel võis tõesti näha erinevust talve ning suve vahel, siis viimasel aastal ei ole olnud enam vahet, kas võtta tööd ette lume ja pakasega või suure soojaga. Kuna ehitatakse kogu aeg, siis järjekorrad lammutustöödele on suhteliselt stabiilsed," nendib Mullamaa.

Tallinna Linnavalitsuse ehituslubade osakonna peaspetsialist Lia Gailan tõdeb samuti, et sõltuvalt rohketest uutest detailplaneeringutest on ka lammutustegevus üsna tihe.

"Uued hooned kerkivad ikka vanade asemele," sõnab ta. "Kuigi igasugune vana ei ole alati materjal lammutuseks, vaid sageli vajab hoopis asjatundlikku taastamist." Lammutusloa väljastamine võtab enamasti aega 20 päeva. "Loa väljastamisel võetakse arvesse erinevaid aspekte. Kindlasti vaadatakse, et hoone ei oleks miljööväärtusliku piirkonna osa või muinsuskaitse all," kirjeldab Gailan. "Lisaks sellele on kultuuriväärtuste amet seisukohal, et lammutada ei tohiks hooneid, mis on ehitatud enne aastat 1940."

Ühe uue aspektina, mida jälgida, on esile kerkinud sundüürnike teema.

"Lammutusluba väljastades peame olema kindlad, et maja elanikel ei ole kehtivaid üürilepinguid. Selleks vajame omaniku kinnitust. Väga probleemsed on majad, mille elanikest osa on sundüürnikud," nendib Gailan. "Enne maja lammutama asumist peaks omanik või kohalik omavalitsus leidma sundüürnikele asenduspinnad, et keegi ei jääks peavarjuta."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:21
Otsi:

Ava täpsem otsing