Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pööning ja kelder annavad ruumi juurde
Sisekujundaja Raivo Hein tõdeb, et pööningule või soklikorrusele lisaruumi tekitamine tasub ennast kindlasti ära. "See annab esiteks päris mõnusa pinna juurde ning lisaks on nendes ruumides võimalik rakendada erilisi kujundusideid."
Kui aga rajada kogu korter pööningule või keldrisse, siis on esimesel kahtlemata rida eeliseid. "Pööningu suurim pluss on avarad valgusvõimalused ja ka ruumilahenduselt on see tavaliselt üks avatud pind, mida saab põnevalt ära kasutada. Lisaks on küttesüsteemi rajamine kerge - kaminat saab paigaldada praktiliselt igale poole ja eraldi korstna abil suits majast välja juhtida."
Keldrikorrusega on sellevõrra raskem, et omadused, mis pööningul plussidena kirjas, siin puuduvad. Enamasti tekitavad probleeme suur niiskusaste ning vähene valgus. "Kui pööningule on võimalik katuseakendega palju valgust juurde tekitada, siis soklikorrusel selliseid võimalusi ei ole," nendib Hein. "Lisaks võib keldrikorrusel tekkida probleeme kanalisatsioonisüsteemi paigaldamisega, sest kui seal varem eluruume polnud, on tihti põhikanalisatsioon plaanitavast elamispinnast kõrgemal. Ka kamina paigaldamine on enamasti raskendatud, samuti ventilatsioonisüsteemi tekitamine."
Raivo Hein rõhutab, et ümberehitusi planeerides ei tohiks kindlasti ära unustada ruumide ainukordsust. "Pööning võiks ikkagi jääda mõjuma pööninguna ning seda ei tohiks muuta ruumide rägastikuks. Viimistlusmaterjalidest on kahtlemata parim laudis. Samas, ka kipsplaat kombineeritult puiduga annab meeldiva tulemuse."
Pööninguruumi nõutavust kinnitab ka Haabersti Maja maakler Kaupo Kupits. "Umbes paar aastat tagasi liikus pakkumiste hulgas ikka aeg-ajalt väljaehitamata pööningupindu, kuid viimasel ajal on nende osas turul täielik vaikus. Küll aga on hulgaliselt kliente, kes selliste pakkumiste järele pärivad," kommenteerib ta.
"Inimesi huvitavad just tühjad ärklikorrused, mida saaks ise välja ehitama ja kujundama asuda. Peale ostuhinna maksmise ollakse tihti nõus omal kulul korda tegema näiteks maja katus," lisab Kupits.
Kupitsa sõnul keldriruumide vastu sellist huvi ei ole. "Soklikorruse ruutmeetri turuhind on küll tunduvalt madalam, võrreldes tavalise korteri hinnaga, kuid klientide huvi on ikkagi kesine. Sellise korteri müügi peale kulub tavalisest palju rohkem aega."
Enne pööningu või keldri eluruumiks kujundama asumist peaks tegelema ka rea formaalsustega. Tartu Linnavalitsuse ehituse ja arhitektuuri osakonna peainspektori Toivo Talvingu sõnul tuleks inimestel enne lisaruumide väljaehitamist ajada korda dokumendid, et pinda saaks kasutada eluruumina ning vajadusel seda hiljem probleemideta näiteks müüa.
"Esimese asjana tuleks taotleda linnavalitsusest projekteerimise tingimused, mille alusel saab koostada projekti ning taotleda ruumi kinnitamist eluruumiks," kommenteerib Talving. Tingimused väljastab linnavalitsus enamasti kahe nädala jooksul.
Probleemsem on olukord siis, kui planeeritav eluruum asub puitmaja kolmandal korrusel ning ka maja trepikoda on puidust. "Sellisel juhul linnavalitsuse kooskõlastusest ei piisa, vaid eraldi tuleb plaanid läbi arutada ka tuletõrjega," nendib Talving. "Tuletõrje nõuab tavaliselt automaatse tulekustutussüsteemi paigaldamist või kivitrepikoja rajamist." Kogu protsess puitmajade puhul on üldse veidi vaevalisem, sest ohutusnõuded on karmimad. Lisaks on paljud vanad puitmajad loetud kultuuriväärtuste hulka. Sellisel juhul ei tule aga kivitrepikoja rajamine kindlasti kõne alla.
Ka Talving nendib, et pööningut on kergem eluruumiks kujundada kui keldrit. "Eluruumidele on kehtestatud teatud tingimused, millest tähtsamad on kindlasti valgus- ning niiskustase. Need mõlemad on soklikorrusel tavaliselt allapoole lubatud piiri ning tingimuste parandamine võtab väga palju ajalist ning rahalist ressurssi. Siis tuleks juba kaaluda, kas tööd ikka tasuvad ennast ära."
Autor: Kaili Laansalu