Uute spetsialistide koolitamine lõpetab vajaduse neid üle osta

Firmad otsivad tikutulega taga inimesi, kes arvutijuhtimisel põhinevate tööpinkidega midagi ette oskaks võtta. Tagasi ei kohkuta ka ilmselgetest üleostmistest, sest ainsast sellisest oskustöölisest võib oleneda ettevõtte saatus. Firmajuhid möönavad, et keerukate tööpinkide operaatorid on selgelt ülemakstud. Taganeda pole kuskile, sest konkurent on valmis veelgi rohkem maksma.

Pärnu Kutsehariduskeskuse (PKHK) puidutöötlemise õppehoones uhkeldab supermoodne arvjuhtimisega CNC-puidutöötlemiskeskus koos mööbli- ning tisleritööks vajaliku CAD/CAM-tarkvaraga.

PKHKi direktriss Riina Müürsepp märgib, et tänavu on tisleri erialal õppimas 15 noormeest, ent tulevaks õppeaastaks esitas kool haridusministeeriumile taotluse 30 riigitellimusliku õppekoha saamiseks. "Tänavu me nii suurt hulka õpilasi ei julgenud vastu võtta, sest polnud korralikke tingimusi," tõdeb Müürsepp. "Nüüd saame keskenduda ka täiendkoolitusele ja töökohapõhisele õppele." Müürsepa hinnangul on oluline, et noored saavad erialase ettevalmistuse tööpinkidel, mis ootavad neid ees ka ettevõtetes, kuhu nad ametisse siirduvad.

PKHK tehnikaõppe osakonna juhataja Jüri Puideti sõnul on kooli prioriteet õpetajakoolitus, et jaguks pedagooge, kes uusi seadmeid ja programme läbi ja lõhki tunneksid ja teadmisi ka jagada oskaksid.

Puutööliidu juhatuse liige ja kutsekomisjoni esimees Zigmontas Strepaitis kinnitab, et CNC-pingid leiavad üha enam rakendust seeriatootmises, mistõttu firmad otsivad paaniliselt neid pinke tundvaid spetsialiste. "Hinnanguliselt kasutab Eestis arvjuhtimisega pinke 300 firmat. Arvestades, et pingid töötavad kuni kolmes vahetuses, tähendab see vajadust umbes 700 operaatori järele," arutleb Strepaitis. "Lisaks abijõud mehhaanikute ja programmeerijate näol, mis tähendab, et selliste tööpinkidega seotud koolituse vajadus on 1500 inimest."

Tšehhimaal toodetud CNC-puidutööpingi Sahos tarnis koolile OÜ KRK Mõigu. Viimane ostis koolile välja ka üle 90 000 krooni maksva AlphaCAMi joonestamise- ja töötlemiskäskude programmi litsentsi. Mööblitööstuse CAD/CAM-tootmistarkvara Imos ja treppide valmistamise CAD/CAM-tarkvara Compass hariduslitsentsid, mille müügiväärtus ulatub kokku 1,2 miljoni kroonini, andis koolile õppetööks CAD-süsteemide OÜ.

Firma juhataja Urmas Jüriorg märgib, et tootmistarkvaraga varustatud pinkide võlu seisneb võimaluses kiiresti üle minna ühte liiki detaili valmistamiselt teisele. "Tänapäeval ei ole edukas enam firma, kes valmistab lõputult suuri partiisid, vaid see, kes suudab paindlikult väikepartiidele orienteeruda," selgitab ta. "Seetõttu peab kiire olema ka toote konstrueerimine arvutis (CAD), mis omakorda võimaldab automatiseerida CNC-pingi programmeerimise (CAM)."

KRK Mõigu tegevdirektor Karl Renser kinnitab, et Tšehhis on masinatööstus kõrgel järjel. "Kvaliteet on hea, samas hind jääb 30-40% lääne analoogidest odavamaks," lisab Renser.

Puitmajade tootjal OÜ Matek on PKHKiga sõlmitud koostöölepe "õpipoisikoolituse" läbiviimiseks, mille alusel saavad noored teooriaõpet koolis ja praktilist kogemust firmas.

Mateki personalijuht Marika Tettermann hindab säärast õppekorraldust kõrgelt, sest praktika kinnistab noort inimest ettevõtte juurde. "Kevadel kutsehariduskeskuse lõpetanud kolm noormeest jäidki meile tööle," ütleb kutseõpetaja kogemusega Tettermann. "Praegu on töötajatega hästi, sest pea kõik kohad on täidetud."Kuigi praegu Matekis töötavad CNC-tehnoloogial põhinevate saagide operaatorid pole otseselt seda eriala õppinud, võimaldavad uus PKHKi puidueriala õppehoone ja seadmed neile nüüd täiendkoolitust jagada.

Tootmistarkvara müügiga tegeleva OÜ Est-Scalar juhataja Peeter Samblik räägib, et ajakohane tööpink on spetsiaalse tarkvarata vaid nurgas seisev paar tonni rauda.

Ta rõhutab, et tarkvarade kasutamise ja tööpinkide käsitsemise õpetamise juures ei maksa õpetajatel karta, et õppurid midagi tuksi keeravad.

"Laske noortel oma käega asjad järele proovida," räägib Samblik. "Õppuris ei tohi tekitada hirmu, et, oh häda, mis ma jälle ära lõhkusin."