Välisriikide kinnisvaraturg kutsub ostma

Kinnisvarainvesteeringute huvi väljapoole võtab hoogu, sest Eesti majandusel ja investoritel läheb hästi, kuna siseturul on hinnad hüppeliselt tõusnud, mis omakorda julgustab võtma riskialtimaid positsioone ka väljaspool, arvab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Massilist ostmist takistab praegu veel see, et tihti ei tunne eestlased piisavalt hästi antud riiki ning kohalikke seadusi, lisab investeerimispanga Trigon Capital direktor ja varahalduse osakonna juhataja Kristel Kivinurm-Priisalm. "Kuid need noored, kes töötavad või õpivad välismaal ning kellel on piisavalt vahendeid, on ostnud endale kinnisvara just investeeringu eesmärgil antud riiki."

Peamiseks kinnisvara ostjaks on heal majanduslikul järjel olevad ja ettevõtlusega tegelevad 25-35aastased ärimehed, kes käivad sageli puhkusereisidel. "Ostjateks on peaasjalikult spekulatiivse orientatsiooniga investorid, kellel on huvi tekkinud tulusid reinvesteerida Eestist väljapoole, arvestades Eesti turu ülekuumenemise ohte," sõnab Rüütel. "Sajad eestlased - suurettevõtete juhid ja aktsionärid - ostavad endale välismaale elamispinna," kinnitab ka Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.

"Kõige sagedamini ostetakse kinnisvara Riiga, Peterburi, Sofiasse, Varssavisse ja Prahasse, vähem aga Musta mere äärde, Türgi kuurortidesse ja Alanyasse," sõnab Kivinurm-Priisalm. Rüütli sõnul ostetakse kinnisvara peamiselt Lätti ja Leetu. "Eraettevõtjad ostavad endale korteri ka lõunaranniku suvituspiirkondadesse - Türki või Hispaaniasse, kus on tänu soojale kliimale atraktiivsed puhkamisvõimalused," lisab Sooman. "Ülirikkad ostavad luksusvilla, tavainimesed aga korteri. Odavad Alanya korterid vaatega Vahemerele peibutavad inimesi, sest korter on võimalik osta 700 000 krooni eest, villa aga 2 miljoni eest." Tänane rokkiv kinnisvaraturg Eestis ehk siis suhteliselt kõrge hinnatase loob hea võrdlusbaasi - kui ikka korter Musta mere või Aadria mere rannikul on oluliselt odavam kui Tallinna kesklinnas ning kus suvi kestab aprillist oktoobrini, hakkab üha rohkem inimesi selle peale mõtlema, möönab Kivinurm-Priisalm.

Kivinurm-Priisalm, Rüütel ja Sooman soovitavad osta kinnisvara Tšehhi (Prahasse), Poola (Varssavisse), Bulgaariasse (Sofiasse), Rumeeniasse (Bukaresti), Ukrainasse, Horvaatiasse ja teistesse Balkanimaadesse ning Musta ja Aadria mere rannikule, kuigi eestlased sinna veel eriti ei kipu, sest riigid on poliitiliselt ebastabiilsemad. "Bulgaarias, Horvaatia põhjarannikul ja Rumeenias ei ole veel Eesti-sarnane kodulaenuralli täit hoogu kogunud, seega on suur osa võimalusi seal ees," sõnab Kivinurm-Priisalm. "Ma soovitaksin osta elamispinna Krimmi poolsaarele Musta mere äärde.

Ka Venemaa on suure perspektiiviga riik, kuigi praegu kuulub suur osa maast riigile. "Peamiselt on seal võimalik osta maju, mitte maad," sõnab Peep Sooman.

Venemaal hakatakse järjest enam elamispindu laenuga ostma, sest lähiajal hakkavad pangad ka ehitisi tagatisena aktsepteerima. Laenuturg omakorda mõjutab kogu riiki ning seega on oodata seal hinnatõusu. Kindlasti tasuks investeerida kuurortidesse Volga ja Doni ääres.

"Kuigi Euroopa Liiduga liitunud ning tulevikus liituvate riikide kinnisvaraturgudel on palju võimalusi, tuleks tähelepanelikult jälgida, mis seisukorras on riigi makromajandus, kui suur osa võimalustest on juba ära kasutatud ning kui suur osa on veel ees," sõnab Kivinurm-Priisalm.

Olulist rolli mängivad intressitasemed, pankadest eluasemelaenu saamise võimalused ning tööturg. See näitab selgelt, mis riikides on laenuralli ning kinnisvarabuum veel ees ning kus on suur osa võimalustest juba ära kasutatud.

"Eestlastel on võrreldes lääneriikide investoritega eelis, kuna mentaliteet ja ärikultuur on tuttavamad, mis omakorda peaks kannatama ka vabamat riskianalüüsi, sest tänased hinnatasemed on võrreldes Eestiga kahtlemata atraktiivsed," sõnab Rüütel.