Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kesk-Euroopa kriis teeb euro kättesaamatuks

Tõnis Arnover 03. oktoober 2006, 00:00

Endise idabloki edukaimad riigid Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia on nagu Eestigi pärast ELi ja NATO liikmeks saamist kaotanud selge Euroopa-sihi silmist ja takerdunud kodumaisesse poliitilisse mudamaadlusse. Õnneks pole see seni häirinud nende riikide head majanduskasvu, küll aga on lükanud järgmise võimaliku eesmärgi - eurole ülemineku - määramatusse tulevikku. Kusjuures asjale lisab pikantsust see, et ühed, kes oleksid selleks valmis, eriti ei taha, ja teised, kes tahaksid, ei saa.

Nende riikide hädadel on nii ühiseid kui kodukootud põhjusi. Ühine häda on endiselt painav minevik ja sellest tingitud ühiskonna selge polariseeritus, mis tuli kujukalt esile ka Eesti presidendivalimistel, ning õhuke demokraatiakiht. Aga tihtipeale on süüdi poliitikud ise.

Kõige kurioossem seis on Ungaris, kus sotside valitsus otsustas pärast ELi astumist paar aastat loorberitele puhkama jääda ja valetas rahvale, et kõik on kõige paremas korras. Tänulik rahvas oli rahul ja valis sotsid võimule tagasi. Eelarve kärises ja üle jõu elamine tuli lõpetada. Peaminister Ferenc Gyrcsanyi asus tegutsema ja soovitas parteikaaslastel valetamine ja lorutamine lõpetada.

Kui see jutt jõudis rahva kõrvu, tundis rahvas end petetuna ja asus nõudma peaministri skalpi. Ehkki peaminister on korralik inimene, kes nimetab asju õigete nimedega ja soovib lõpuks ometi midagi ära teha. Ja just nüüd, kus tal on parlamendis piisav toetus, et toime tulla tohutu eelarvepuudujäägi (üle 10% SKPst) ja riigivõla (üle 70% SKPst) ohjamisega, mis tagaks 2012. või 2013. aastal eurole ülemineku, hakkab poliitilise kriisi süvenemine sedagi lootust hajutama.

Poolas on kaksikvendade Lech ja Jaroslaw Kaczynski võimuletõus muutnud arengu ettearvamatuks. Nende üleskutse asendada Kolmas Vabariik neljandaga ehk lüüa äri- ja poliitikaeliit puhtaks endise võimu ajal end kompromiteerinud isikutest puudutab prognooside järgi kuni poolt miljonit inimest. "Me ei saa lahendada tulevikuprobleeme enne, kui oleme lahendanud minevikuprobleemid," ütlevad nad. Kõik see võib ju tõsi olla, aga kurb on see, et kõik muu, nagu suhted Brüsseliga või majandus, jääb tagaplaanile ja kannatab seeläbi.

Hoiatav näide on rahandusminister Zyta Gilowskaga toimunu. Olles tugev ja tunnustatud rahandusminister, sunniti ta juunis väidetavate kommunismiaja pattude pärast tagasi astuma. Kuid tema süüd ei suudetud tõestada ja sel kuul ennistati ta ametisse. Uue rünnaku alla on võetud keskpanga juht Leszek Balcerowicz, keda peetakse Poola 1990ndate aastate edukate majandusreformide põhiautoriks. Parlament on võtnud pankade erastamise luubi alla ning piirab keskpanga iseseisvust. Samuti koostab valitsus natsionaliseerimisseadust, et "tehtud vigu heastada".

Üle-eelmisel nädalal lagunes Jaroslaw Kaczynski juhitava Seaduse ja Õigluse Partei liit Andrzej Lepperi Omakaitse erakonnaga. Lepper kogus enne ELi astumist tuntust sellega, kui ta talunike liidrina ja ELi ägeda vastasena teid blokeerida lasi. Eelmisel nädalal sai peaministril Lepperiga eelarve üle vaidlemisest villand ja ta ütles koostööst lahti, mille tagajärg oli valitsuskriis.

Kaczynskite ajal on Poola suhted Brüsseliga märgatavalt jahenenud. Teinud augustis pea aasta pärast valimist esimese visiidi Brüsselisse, ütles peaminister Jaroslaw Kaczynski muu hulgas: "Eurole üleminek on väga riskantne, mistõttu me võime sellest mõelda alles siis, kui meie majandus on oluliselt tugevnenud." Mis tähtaega ta sellega mõtleb, ei tea keegi.

Tšehhi hädad ei tulene minevikuhaavade lahtikiskumisest, vaid ühehäälsele enamusele toetuva valitsuse nõrkusest. Opositsiooni juhi Jiri Paroubeki sõnul ei ole valitsus ilma opositsioonita võimeline käsigi pesema, muust rääkimata. Eksärimehe Mirek Topolaneki juhitav valitsus on juba loobunud kavandatud maksureformist, kuid vaja on ka järsku kulude kärpimist, kuna eelmine valitsus on kasvatanud eelarvepuudujäägi 3,8 protsendini SKPst. Topolanek on nimetanud eelmise valitsuse seatud eurole ülemineku tähtaega - 2010. a - ebarealistlikuks, kuid keeldub uut tähtaega nimetamast. Olukorda ei hõlbusta see, et 4. oktoobril ootab valitsust ees usaldushääletus. Ja ka see pole saladus, et euroskeptikust president Vaclav Klaus soovib Topolanekist vabaneda.

Pärast kaheksa aastat kestnud edukaid reforme tõid suvel ennetähtaegsed valimised Slovakkias võimule 41aastase juristi Robert Fico juhitava sotsiaaldemokraatliku partei Smer. "Meie riigi arengust ei pea kasu saama ainult väike grupp inimesi," kuulutas ta. Ta lubas muu hulgas tühistada 19% ühtlase tulumaksu, taastada sotsiaalse heaolu ja peatada erastamise. Analüütikute sõnul ei jäta see kahtlust, et varem sihikule võetud rahaliitu pääs 2009. a ei õnnestu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing