Kirovets - imelaps Peterburist

Kirovets K 3000 seeria masinate külge pole nõukogude ajast tuntud traktoritest T-150 K või K-700 jäänud poldipoegagi. Tõsi, viimased olid oma aja kohta isegi innovaatilised, näiteks T-150 K oli esimene nõukogude masinatööstuse põllumajanduslik "imeasi", mille mõned mudelid varustati kabiini konditsioneeri ja turbodiisliga.

Uue Kirovetsi kohta võib öelda, et see masin mitte ei aja asja hädapärast ära, nagu vene tehnikal siiani kombeks, vaid on oma klassi traktorite seas arvestatava jõudlusega, suhteliselt ökonoomne ja mis meie põllumehele eriti oluline - Kirovetsiga saab teha pea igasugust põllu- või veotööd.

Kirovetse Eestis müüva OÜ Flint Kaubandus juhataja Jaan Sihv tõdeb, et keegi pole elektrooniliste lisaseadmetega kaasnevaid kulutusi kokku löönud, mistõttu ei saa ju ka kindlalt väita, et need tingimata traktori kasutegurit suurendavad.

"Põllumasina kasutegur on selle olulisemaid näitajaid kasutaja jaoks, selle hindamisel tuleb kõiki parameetreid arvesse võtta," selgitab Sihv. "Mina kaldun arvama, et meie põllumehele on tarvis töökindlaid ja ökonoomseid töövahendeid, mitte niivõrd GPSide või satelliitjälgimisega varustatud infotehnoloogilisi imemasinaid."

Kirovets on vaba taolistest vidinatest, masina loojad on keskendunud sellele, et traktor oleks võimalikult lihtne, et selle hooldamine ja käigushoidmine võimalikult odav ning et seda saaks kasutada võimalikult erinevate tööde tegemiseks. Kirovetsi universaalsuse tagab eelkõige võimalus komplekteerida traktor kõikide oma veojõuklassi haakeseadmetega, mille hüdrosüsteemi jaoks on masinal neli paari hüdroväljavõtteid. Põhivarustuses on kahe kiirusega jõuvõtuvõll, lisana on saadaval esirippsüsteem.

Masina headuse pant peitub tegelikult tõsiasjas, et uues Kirovetsis on endale koha leidnud maailma traktoritööstuse parimad palad. Mootor on Saksamaa firmalt Deutz, käigukast ja transmissioon Valtralt, kütusepump ja hüdraulika Boschilt jne. Kohalik, Peterburi tehase toodang on vaid raam, aga eks head rasket rauda ole venelased alati osanud taguda. Tähelepanu äratab ka selle klassi traktorite kohta suur, 360liitrine kütusepaak.

Standardvarustuses Kirovetsil on all 38tollised rehvid, paigaldada saab aga kuni 65tolliseid. Laiemad rehvid parandavad tuntavalt traktori läbivust ja säästavad ka pehmemaid põlde kinnitampimise eest. Ja ausalt öeldes parandavad laiemad rehvid ka masina juhitavust, kuigi negatiivse poole pealt vaadatuna suureneb kütusekulu. Lisavarustuses on saadaval ka topeltrattad.

Kuigi konstruktorid kinnitavad, et disain ja mugavus olid Kirovetsi loomisel teisejärgulised, ei saa pärast masinaga lähemalt tutvumist sellega päriselt nõus olla. Traktori välisilme ei jää alla oma läänemaailma suurtele sõsaratele. Kabiini sisemuse ja mugavuse taseme üle võib vaielda - lausa luksust pole just taga aetud. Samas on sisemus kindlasti kõike muud kui robustne.

Näidikute ja juhthoobade paigutuses aimub läbimõeldud praktilisust ja funktsionaalsust. Rippsüsteeme saab juhtida ka väljast, tagumise poritiiva kohal asetsevate nuppude abil. Standardvarustusse kuulub küll juhi istme õhkpadi, vedrudel seisva kabiini õhkpadjad tuleb aga eraldi juurde tellida.

Rooli kõrgus ja kalle on reguleeritavad. Proovitud mudelil oli kabiinis raadio, konditsioneer, 9 kW võimsusega programmeeritav küttesüsteem ja isegi kaassõitja iste. Viimane tõsi küll üsna hädapärane, millel kindlasti ei tahaks tervet tööpäeva põllul veeta. Aga ilmselt pole selleks vajadustki.

Peterburi traktoritehase uued omanikud - välisvenelased - väidavad, et ettevõtmise taga on missioonitunne, soov, et Venemaal oleks vähemalt üks korralik masinaehituse ettevõte.

Uusi Kirovetse valmistavale ASi Kirovi Tehas tütarettevõttele - Peterburi traktoritehasele - puhusid elu sisse teist põlve Saksamaal elavad vene ärimehed ja teadlased, kes nüüd ka ettevõtte omanikeringi kuuluvad. Põhimõtteliselt tehti tehas vanast kaadrist tühjaks, et kaotada nõukogude ajast püsiv hoolimatu suhtumine.

Kirovetsi kaubamärgi taassünni isaks tuleb aga pidada maailmas tunnustatud Claasi põllumasinate tehase omaaegset esidisainerit Ferdinand Hellenbradi. Pärast seda, kui vanahärra Hellenbrand Claasist väljateenitud pensionile siirdus, ostsid "hullud" venelased ta üles, tõid Peterburi ja ütlesid, et meil on tarvis traktorit, mis sobiks Venemaa ja Ida-Euroopa põldudele. Hellenbrand asus tööle põhimõttel, et kasutada uue traktori juures agregaate, mis ennast teiste markide juures tööolukorras õigustanud.

Saksamaal läbi viidud uue põlvkonna Kirovetsi tööolukorras katsetamise tulemused olid sellised, nagu oodati - traktor pidas vastu, ei nõudnud siidkinnastes lähenemist ning töö kasutegur kujunes üle ootuste heaks. Kirovets K 3000 ATM maailmaesitlus toimus messil Agritechnika 2003 Hannoveris. 2005 tutvustati Moskvas K 5000 seeria mudelit, mille võimsus on vahemiks 220-280 hj. 2006. aastal omistas Venemaa põllumajandusministeerium Kirovets K 3180 ATMile aasta parima traktori nimetuse.

Tänavu loodab Peterburi tehas müüa Venemaal 2400 uut Kirovetsi. Suurim konkurent on Kirovetsile loomulikult Valgevene tööstuse lipulaev Belarus.

Uut Kirovetsi tutvustava artikli pealkiri kisub lugu vägisi lugema ja imet otsima. Kahjuks peab ütlema, et viimastel aastatel pole traktoritööstuses imesid juhtunud.

Ilmselt pole seda loota ka Peterburist tuleval traktoril. Tänapäeva traktori areng kulgeb pisiasjades ja liigub peamiselt võimsuse ja töömugavuste suurendamise ning keskkonna ohustatavuse vähendamise suunas.

Mugavate töötingimuste loomine juhtimise automatiseerimise ja arvutitehnika kasutamisel pole odav lõbu ja seepärast ka väikevõimsusega traktoritel (alla 120 hj) eriti ei kasutata. Traktoril, millel 180 hj, ilma hüdroelektroonsete ja mäluseadmeteta enam läbi ei saa.

Traktor ei koosne mitte ainult mootorist ja jõuülekandest. Tõsi küll, need on traktori kõige olulisemad ja kallimad tööseadised, kuid mitte ainukesed. Lisaks nimetatud baasseadistele teevad traktori tuntuks tema töökindlus, juhtimise mugavus ja klienditeenindus. Artiklist selgub, et disain ja mugavus on Kirovetsi loomisel olnud teisejärguline, mis kahtlemata tema imagod ei suurenda. On traktorifirmasid (küll kuulujutu tasemel), kes toodangu müügiedu suurendamiseks värvivad traktori ühe külje üht, teise külje teist värvi, püüdes naabrimehele jätta muljet, nagu oleks ostetud jälle uus traktor.

Traktori kütusekulu 200 g/kWh (arvatavasti peaks see olema kütuseerikulu) sellise võimsusklassi kohta on uskumatult väike. Deutzi mootor, mida kasutatakse Fendt 818 Variol (mootori võimsus 179 hj) on kütuseerikulu 268 g/kWh. Õigema pildi kütuseerikulust saab siis, kui see antakse traktori jõusiirdevõllil kas täis- või osalisel koormusel. Kütuseerikulu kuni 250 g/kWh on hea tulemus, 251-280 g/kWh on rahuldav. Traktori orienteeriva tunnikütusekulu saame, kui kütuseerikulu korrutame võimsusega.

Saksamaal kui Euroopa ühel suuremal traktoriturul on Vene ja Valgevene traktoritest kanda kinnitanud Belarus (MTS 820), olles 2004. a läbimüügilt 19. kohal. 2005 müüdi Minski traktoreid 316 tükki. Viimastel aastatel on pakutud ka Kirovetsi traktoreid K-744 ja k-745, küll Jaroslavli, Mercedese ja Deutzi mootoritega. Võimsuste vahemikus 250-488 hj. Praegu müüdava Kirovets K-745 (488 hj) eest küsitakse kolm miljonit krooni.

Nagu artiklist selgub, on Kirovets 3180 "sisemus kindlasti kõike muud kui robustne", st tagasihoidlike juhtimismugavustega. Kui see nii on, siis müügihind, selleks et turul läbi lüüa, peaks olema oluliselt väiksem kui konkurentidel läänes. Seda aga kahjuks ei näe. Baashind alates 1,18 miljonist kroonist ületab tegelikult paljude lääne sama võimsusklassi traktorite hinda. Nii saab MF 6495 (198 hj) soodushinnaga - üks miljon krooni.

Ka 230hobujõulise MF 6499 saab kätte 1,17 miljoni krooniga.