Künd, kallis töö

Enam polnud künd kõigest mulla pinnakihi rikkumine, vaid mulda oli tõepoolest võimalik väiksema energiakuluga pöörata ning kobestada, luues nii taimedele võimalused oma saagipotentsiaali saavutamiseks.

Tänapäeval on adra populaarsus maailmas küll langemas, kuid päris ilma adrata ei tohiks viljelussüsteemi üles ehitama hakata. Mitmed uurijad on jõudnud sarnasele tulemusele: mulla viljakuse säilimiseks tuleb aeg-ajalt seda segada, et ühtlustada toitainete jaotumist. Samuti aitab mulla pinnakihi pööramine võidelda teatud umbrohtude ning haigustekitajate vastu.

Kahjuks on meie muldade umbrohuseemne varu nii suur, et alumistest kihtidest künniga ülespoole toodud mullas leidub piisavalt idanemisvõimelisi umbrohuseemneid. Nendest sirgunud taimedega võitlemiseks tuleb kasutada kasvuaegse hoolduse võtteid.

Künd sobib esimeseks tööks jäätmaade uuesti kasutusse võtmisel. Tuleb siiski meeles pidada, et korraliku künni aluseks on nõuetekohaselt ette valmistatud maa (kamar purustatud või keemiliselt hävitatud, suured kivid koristatud, võsa ja kõrge taimik kas eemaldatud või purustatud).

Ader on aja jooksul teinud läbi keeruka arengu, kuid adra tööseadis ehk hõlm koos peitli ja teraga on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks. Küll on paranenud materjalid ja valmistamise täpsus.

Kuna traktorid on arenenud võimsamaks ja mitmekülgsemaks, võimaldab see ühest küljest kasutada suuremaid atru ning teisest küljest parandada töö kvaliteeti. Suuremate atrade kasutamist ei piira ainult traktori veovõime, vaid ka mulla tallamine. Suurte rippatrade kasutamisel võib tagatelje koormus ületada kümne tonni piiri. See on harimisküpsele mullale ühekordsete rehvide korral selgelt liiga palju. Topeltrataste või laiade madalsurverehvide kasutamine künnitööl on problemaatiline, kui kasutatakse vaoskündi - rehv ei mahu vakku ja tallab nii kündi, kündmata põllu serva kui ka vao põhja.

Põllulkünni puhul, kui traktor liigub kõigi ratastega kündmata maal, seda probleemi ei teki ning eeliseks on häälestamise lihtsustumine ning paranenud veovõime. Juhile langeb sellisel juhul suurem koormus, kuna masinat tuleb juhtida täpselt. Hea künni saamiseks ei tohi kõrvalekalle ületada 5-10 cm.

Silma järgi sellist täpsust tagada on keerukas ja väsitav. Navigatsiooniseadmel põhinev juhiabi või autopiloot suudab täpsust säilitada tunde, kui kasutustingimused seda lubavad (taeva nähtavus, eriti edela suunas).

Üks võimalus traktori veovõimet suurema adra vedamiseks ära kasutada, on adra jaotamine kaheks erinevaks seadmeks, millest üks paikneb traditsiooniliselt masina taga ning teine osa esirippsüsteemil. Sellisel juhul jaotub adra raskus ühtlasemalt traktori telgede vahel ja väheneb koormus adra haakeseadmele.

Kirjeldatud viisil koostatud künnimasin võib liikuda nii ühe poole ratastega vaos kui ka tervenisti kündmata maal, seda võib juhtida juhi aistingute alusel või autopilooti kasutades.

Maailmas on üha suuremat hoogu kogumas adrata viljelus.

Eestis on soovitatav kasutada mullaharimisel ettevõtte arsenalis leiduvaid mullaharimisvahendeid vastavalt hetkesisu vajadustele.

Kui ader töötleb mulda sügavusel 18-35 cm, siis kergadrad ehk hõlmkoorlid teevad seda väiksemas sügavuses, vahemikus 5-18 cm. Need on tööpõhimõttelt atradega sarnased seadmed, mille ülesandeks on kobestada ja segada mulla pindmist kihti.

Autor: Peeter Viil