Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

MES: Miljonid Esimesele Soovijale

ÄP 04. oktoober 2006, 00:00

Kolmteist aastat tegutsenud Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on tegevusaja jooksul laenanud ettevõtjatele kokku 2,5 miljardit krooni. Kuid MESi laenupoliitikasse süvenedes tekib veendumus, et selle kaks ja pool miljardit oleks võinud ka paremini kulutada.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on algusest peale andnud laene vastutustundetult, tundmata muret, kas neid ka tagasi saab. Äripäev arvab, et sellise asutuse võiks kinni panna.

Tänane Äripäev räägib viiest lootusetust laenust, mille MES on müüki pannud. Küsimus polnud mitte selles, et ettevõtjate äriplaanid ebaõnnestusid ehk siis "tegijal juhtub". Lood olid hoopis nii, et MES ei teinud enne laenude andmist ettevõtjate tausta kohta elementaarseidki uuringuid. Nii kustutati sihtasutuselt 1,2 miljonit krooni laenu saanud ettevõte varsti pärast laenu saamist äriregistrist, kuna ta polnud aastaid majandusaruannet esitanud.

Mida mõtles siis riiklik abiorganisatsioon, keda lepingud kohustavad nõudma aruandeid kord kvartalis, kui ei kiiganud isegi äriregistrisse? Ajakirjanikudki teevad seda alati, kui mõnest firmast lugu kirjutavad. Ning mis loogika on tagatisega laenu andmisel, kui laenuandja ei vaevu uurima, kas tagatise väärtus küünib laenusummale ligilähedalegi? Sellisegi näite leiab hapude laenude seast.

Kuid asi pole uus. MESilt raha laenamine on olnud juba aastaid sama riskivaba kui pimeda vanaema säästude kallal käimine.

Mullu avaldatud riigikontrolli aruanne katab sihtasutuse majandustegevust aastatel 2001-2004. See kontrollaruanne toob välja, et laenusaajad jätsid nõutud aruanded esitamata mitte erandkorras, vaid reeglina, ning keegi neilt infot ka ei nõudnud. Ka lepinguid sõlmides ei nõutud rahasaajatelt vajalikke alusdokumente. Oma kohustusi MESi ees ei täitnud isegi pangad ning neilegi polnud sihtasutus ühtki nõudmist esitanud.

Vastuväited: MES on isemajandav, st riigieelarvest lisa ei saa, ning toodab hoolimata probleemsete laenude andmisest kasumit. Muidugi võiks ju MESi rahule jätta, lootuses, et kui huupi põõsas istuva linnuparve pihta tulistada, saab mõnele linnule ikka pihta. Kindlasti on ausaid ja kohusetundlikke ettevõtjaid, keda sihtasutus on aidanud. Kuid Äripäev leiab siiski, et riiklik asutus ei tohi anda eeskuju rahaga halvas ümber käimises ega olla õpikunäiteks reeglite täitmatajätmisest. Lisaks eetilisele aspektile solgib see ka turgu.

Ühe suure probleemina tõi riigikontroll oma aruandes välja selle, et MES küll raporteerib aastaülevaadetes, et maaelu edendamiseks on jälle suunatud nii ja nii palju raha, kuid see vaatenurk on vale. "MESi tööd ei tohiks hinnata mitte maale panustatud miljonite hulga järgi, vaid selle järgi, kas sellest rahast on ka tulu tõusnud," kinnitas riigikontroll aasta eest.

Nõustume. MESil oleks mõtet vaid siis, kui ta suudaks kontrollida, et raha mitte lihtsalt ei jagata ära, vaid et seda tehakse reeglitekohaselt ning ka kasutatakse eesmärgipäraselt. Loodame, et sihtasutuse tegevuse eest vastutav nõukogu - kellele muide maksti mullu töötasudeks üle 455 000 krooni - tuleb välja oma ettepanekutega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:18
Otsi:

Ava täpsem otsing