Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Täpne mõõtmine vajab ühtseid reegleid

Toomas Kolk 04. oktoober 2006, 00:00

Riikidevaheliste tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks on mõõtmiste rahvusvaheline seostatus mõõtühikuga nii etalontasemel kui ka lõpptarbija juures tähtsaim mõõtmiste usaldusväärsuse kinnitus. See vähendab tunduvalt vajadust kord juba tehtud mõõtmiste asjatuks kordamiseks, andes suurt majanduslikku efekti.

Teadusmetroloogia tegeleb mõõtühikute esitamisega etalonidena, uurimustöödega nende edasiarendamiseks ning mõõtühiku edasiandmiseks kalibreerimise teel madalama taseme etalonidele. AS Metrosert säilitab ja arendab massi-, pikkuse-, temperatuuri- ja elektriliste suuruste riigietalone, tehes ühtlasi koostööd ülikoolide teaduritega teiste riigi tugietalonide arendamisel. Olemasolevaid rahvuslikke etalone võrreldakse nende rahvusvaheliseks aktsepteerimiseks teiste riikide etalonidega.

Rakendusmetroloogiat vaadeldakse üldjuhul jaotatuna tööstusmetroloogiaks ja legaal-metroloogiaks. Tööstusele on oluline kindlustada mõõtetulemuste seostatus (jälgitavus) konkurentsivõime ja kvaliteedi kindlustamiseks, rahvusvahelise usaldusväärsuse saavutamiseks ning kauplemisel tehniliste barjääride kõrvaldamiseks. Mõõtetulemuste jälgitavus on oluline toote kvaliteedi, kasutamisomaduste, kokkusobivuse ja mõõtetulemuste õigsuse seisukohalt. Iga päev sooritatakse tootmises, teeninduses ja kaubanduses suurel hulgal mõõtmisi. Et kindlustada võimalikult laias valikus kalibreerimisteenuste kättesaadavust Eesti tööstusele, on metroloogia keskasutus AS Metrosert ja ülikoolid teinud reaalsete kalibreerimisvajaduste uuringuid. Praktika näitab aasta-aastalt industriaalmetroloogia teenustes arvu ning kvaliteedi kasvu.

Osa metroloogiast, mis käsitleb mõõtmisi, mõõtühikuid, mõõtevahendeid ja mõõte-meetodeid seonduvalt õigusaktide nõuetega, kannab legaalmetroloogia nime. Euroopas on legaalmetroloogia alase seadustiku ühtlustamine olnud päevakorras alates ühisturu loomisest 1957, kuna õigusaktide ja legaalmetroloogia järelevalve erinevused tekitasid kaubandustõkkeid. Selle vältimiseks peavad vastavad sätted olema samad kõikides liikmesriikides ja heaks kiidetud kogu Euroopa Ühenduses.

Seadusandliku metroloogiat reguleerib Eestis mõõteseadus, mis on harmoneeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta. Direktiivi reguleerimisala ei hõlma mitte kõiki mõõtevahendeid, mis on liikmesriikides legaalmetroloogilise kontrolli subjektiks - direktiivi rakendusala katab ainult kogu ELi seisukohalt huvipakkuvaid mõõtevahendeid.

Iga liikmesriik võib kehtestada legaalmetroloogilise kontrolli nõude ka muude mõõtevahendite suhtes, mida kasutatakse mõõtmistel avaliku huvi, rahvatervise, ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja kaubanduse valdkondades. Liikmesriigid peavad harmoneerima oma seadusandluse mõõtevahendite direktiiviga ja jõustama selle 30. oktoobriks 2006.

Etalonid - olgu see riigietalon, kalibreerimislabori tugietalon või tööstuse mõõtelabori tugietalon - kõik nad on omas keskkonnas tehtavate mõõtmiste peegliks. Riigietaloni tase näitab üldjuhul riigi tehnilist taset - arendatakse ja luuakse ju etalonid vastavalt vajadusele.

Tavaliselt kujutame endale etalonidena ette ühekilogrammise massiga vihti või ühemeetrise pikkusega latti, mis asuvad kusagil kaugel, Pariisis. Niimoodi oli see tõesti mõnda aega alates 1889. aastast Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos (BIPM).

Tänapäevaks on kujundatud olukord, milles mõõtühikute esitus (v.a massi valdkonnas) põhineb füüsikalistel nähtustel - selline lähenemine võimaldab mõõtühikuid realiseerida igas riigis sõltumatult ja ühildada need võrdlusmõõtmiste kaudu.

Rahvusvahelised võrdlusmõõtmised on mõõtmiste usaldusväärsuse tõendamisel mõõtmiste seostatuse kõrval teiseks tähtsamaks teguriks.

Rahvusliku metroloogia keskasutuse üks kohustus on osalemine rahvusvahelistes võrdlus-mõõtmistes, samuti võrdluste korraldamine kalibreerimislaboritele Eestis. Tubli panuse kõigi Eestis tehtavate mõõtmiste usaldusväärsuse tagamisele annab rahvusliku metroloogia keskasutuse kuulumine EUROMETi ja osalemine sealsetes võrdlusmõõtmistes.

Tulevikunägemus Eesti metroloogiast on optimistlik. Meil on olemas rahvusvahelise seostatusega neli riigietaloni.

Metroloogia on teadus mõõtmistest. Kreeka keelest lähtuvalt tähendab see mõõduõpetust (metron - mõõt; logos - mõiste).

Inimene on oma eksistentsi algusest tegelenud mõõtmistega. Umbes 2000 aastat eKr määrati kindlaks arvatavasti esimene teadaolev massietalon. Paabeli kuningas Nebukadnetsar II (605-562 eKr) valmistas selle etaloni (standardi) põhjal siiani säilinud kaaluvihi (etaloni), mille ühikunimi oli 1 miin (umbes 500g).

Igapäevaelu ei saa ette kujutada mõõtmisteta. Pilk kellale, keha kaalumine, arvestinäidu võtmine elektritarbimise kohta - kõik on mõõtmine. See on vajalik nagu õhk hingamiseks, mille olulisust tunnetame alles siis, kui seda ei ole.

Eesti metroloogia liigub samas suunas arengutega maailmas. Loodud on regionaalsed organisatsioonid, milles igast riigist üks esindaja, Euroopa keskne ühendus on EUROMET.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:21
Otsi:

Ava täpsem otsing