Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Toidutööstust ilmestab brändistumine

Sirje Potisepp 04. oktoober 2006, 00:00

Toiduainetööstus on Eesti suurim töötleva tööstuse haru, mille toodang on suunatud peamiselt siseturule. Siiski on see sektorite lõikes erinev, näiteks leivatööstuse toodang müüakse peamiselt siseturul (eksport vaid 15%).

Toodangumahud on tõusnud, eriti viimastel aastatel. Kasv on seotud siseturu tarbimise suurenemisega ning inimeste sissetulekute kasvuga. Kiireim on areng olnud lihatööstustes ning jookide tootmises. Tarbijad on hakanud eelistama ka kallemaid tooteid (eriti toovad seda esile liha- ja kalatootjad).

Tõusnud on tootmise efektiivsus, mille tulemusena on hõivatute arv toiduainetööstuses vähenenud. 2005. aastal oli töötajate arv 16 700. Investeeringud olid toidutööstuses 2005. aastal märkimisväärsed - miljard krooni. Hea näide on AS Uvic, kes ka TOPis heal kohal - ettevõte uuendas põhjalikult oma tootmisbaasi.

Suurimad ettevõtted tööstusharus on AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg. Suurim pagaritööstusettevõte on AS Leibur, piimatööstustest AS Tere ja AS Põlva Piim. Suurimate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka AS Tartu Õlletehas ning AS Saku Õlletehas, kalatöötlejatest AS Beetak, kondiitritoodete tootjatest AS Kalev.

Eesti toiduainete turul valitseb igas sektoris tugev konkurents. Eriti on seda mõjutanud ELiga ühinemine. See sunnib ettevõtteid tootearendusega tugevalt tegelema ning panustama oluliselt turundusse - toodete (näiteks AS Maag ja Ekstra kaubamärk) ja ettevõtete brändistamine (näiteks AS Tere kui endine AS Tallinna Piimatööstus, AS Puls Brewery kui endine AS Pärnu Õlu) on viimaste aastate arengutrendid toiduainetööstuses ning kindlasti selline arengusuund jätkub.

Eesti põllumajandustootjad ei ole võimelised täielikult toorainega töötlevat tööstust varustama. Piima saavad tootjad kätte kohalikult turult, liha, eelkõige linnu- ja sealiha, tuuakse aga sisse, samuti imporditakse rukist ja nisu. See on ühtpidi Eesti paratamatus siinsete klimaatiliste tingimuste tõttu. Teisalt aga seotud riigipoolsete otsetoetuste vähesusega esmatootjatele.

Loomulikult on tooraine puhul tähtsad nii hind kui ka kvaliteet, eriti pööratakse rõhku kvaliteedi stabiilsusele, mida on aga Eesti klimaatilistes tingimustes sageli raske, kui mitte võimatu garanteerida. Tooraine hinna kaudu kujuneb ju suuresti toote lõpphind ning siin paneb tarbija nii sise- kui ka välisturul toodete järgi nõudluse paika.

Eksporditakse 1/3 toiduainetööstuse toodangu müügist. ELi astumise läbi avanesid meie tootjatele uksed euroliidu turgudele, mis on andnud võimaluse ka toodangut kallimalt eksportida. Eriti edukas on olnud eksport piimatoodete ja jookide osas. Suurimad ekspordimaad on teised Balti riigid, Saksamaa, Soome - seega lähinaabrid. Kuid samamoodi on Eesti turg lahti kõigile teistele ELi maade tootjatele, mis on koduturul konkurentsi tohutult kasvatanud.

Eesti turg on väike ja kui ekspordiks väljundit ei ole, on suurtel firmadel pea võimatu tootmist normaalselt töös hoida. Siin oleks väljundiks eksport nn kolmandatesse riikidesse ning riigipoolne eksporditugi.

Viimase aja tarbijauuringutest nähtub, et eestimaalased eelistavad kohalikke tooteid - 79% vastanutest eelistab eestimaist kaupa. Ja seda õigustatult, sest meie toiduained on kvaliteetsed, maitselt meile vastuvõetavad, värsked ja tervislikud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:21
Otsi:

Ava täpsem otsing