Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tooraine peab tulema sealt, kus see on kõige kvaliteetsem
Leiburi toimimispõhimõte on kogu aeg olnud osta võimalikult palju oma toorainet Eestist, oma tootmise lähedalt.
Meil on Eesti parimate tarnijatega välja kujunenud pikaajaline koostöö, mis võimaldab meil koos partneritega ka mitmekülgset arendustööd teha.
Põhitooraine - rukkijahu - ostame sada protsenti Eestist, peamiselt Tartu Veskist. Nisujahu ostame osaliselt sisse ka Lätist. Eestist ostame ka kogu oma punase ja valge linnase, pärmi, suhkru, taimeõli, linnasesiirupi, mitmesuguseid seemneid ja kaerahelbeid. Eesti talumeestelt ostame köömned ja riivitud porgandi.
Meil on sadakond ostetavat tooraineartiklit ja meie jaoks on lisaks kodumaisusele väga tähtis ka tooraine kõrge ja stabiilne kvaliteet ning tarneaja täpsus. Suuremad tarnijad ning partnerid, kellega ka arendusalast koostööd teeme, on meie poolt auditeeritud.
Me teame hästi, millised on nende ettevõtete kvaliteedijuhtimise süsteemid ja millist arendustööd ning investeeringuid nad ise oma arendamiseks teevad. Loomulikult kanname hoolt ka selle eest, et meie kasutatav tooraine oleks geneetiliselt muundatud organismidest vaba.
Imporditava tooraine sisseveokvoodid ja aktsiis meid ei mõjuta üldse, kuna partnerid asuvad kõik Euroopa Liidu majandusruumis ja kolmandaid maid me toorainebaasina ei kasuta.
Kuna Eesti oma geograafilise asendi tõttu ei ole paraku soodne kõikide leivatööstusele vajalike toorainete kasvatamiseks, siis on loomulik, et see, mida Eestis ei kasvatata, ostetakse sisse sealt, kus kasvuks on parimad tingimused. Leibur ostab aga ka oma eksootilisemad toorained (eelkõige seemned) Eesti firmadelt (maaletoojatelt), kelle kvaliteet ja tarnekindlus on usaldusväärne.
Mina isiklikult ei usu, et ainult tooraine päritolu on tarbijale ostuotsuse tegemisel otsustava tähtsusega, sest on ju igas mõttes loomulik, et see, mida meil ei kasva või mida meil ühel või teisel põhjusel ei ole võimalik toota, ostetakse sisse. Näiteks lõunamaa päikese käes küpsenud päevalilleseemned on kindlasti parema maitsega.
Lisaks teadmisele, et leib on küpsetatud Eestimaal kasvatatud rukkist, on tarbijale kindlasti väga tähtis ka leivatoodete värskus ja hea maitse.
Autor: Ants Promann